ERISAADE | Saaremaa koroonaposiitivne vallavanem: meie saime järsu äratuse, aga paljud Eestis ei adu veel asja tõsidust!
Eesti koroonaviiruse ühe tulipunkti Saaremaa vallavanem Madis Kallas, kel endal hoolimata tõsisemate sümptomite puudumisest haigus diagnoositud, tõdeb, et kui saarelt ei toimetataks raskemaid haigeid mandrile, oleks Saaremaa haiglal üksinda raskemate haigete ravivõimekusel juba piir lähedal.
Eilse seisuga on Saaremaa elanike seas diagnoositud 110 koroonajuhtumit, mis moodustavad pea kolmandiku kogu Eesti numbrist. Kallase sõnul on ka haiglaravi vajavate saarlaste hulk sarnases proportsioonis (eilse seisuga oli Eestis 17 haiglaravi vajavat koroonahaiget).
Kallas avaldas rõõmu, et valitsuse ja Terviseametiga on saadud kokkuleppele, et hetkel transporditakse haiglaravi vajavad haiged Saaremaalt mandri haiglatesse. "Kümne piirimaile jääb aktiivravi võimalus Saaremaa haiglas. Selge see, et Saaremaale hingamisaparaate praegu kuskilt juurde tuua ei ole. Saaremaa haigla on jätkuvalt valmis nende kümnekonna kohaga. Kui meil oleks kõik need haiged Saaremaal, siis ma ütleksin juba, et meil on haigla täis ja peaksime otsima alternatiive. Aga koridoris antav ravi ei ole sama, mis asjakohane ravi," tunnistas Kallas.
Saaremaalt on eelmisel nädalal kõlanud kriitikat, et neid on muredes üksi jäetud - ei reageeritud palvele saata saarele appi täiendav kiirabibgiraad, lõpetati Saaremaal toimunud drive-in testmine. Kallase sõnul leevendas neid pingeid eile valla, Terviseameti ja Saaremaa ajakirjanike osalusel toimunud Skype'i-koosolek.
"Saime palju selgeks räägitud. Probleem oli pigem võibolla selles, et meie siitpoolt, nähes, kuidas olukord läinud hulluks, tunnetasime seda teistmoodi, mandril teistmoodi - meie reageering oli sellevõrra valulisem. Tänaseks oleme saanud need selgeks rääkida," sõnas ta.
Kallase sõnul on Saaremaal vähe inimesi, kel ei oleks mõnd sõpra või tuttavat, keda koroonaviirus poleks otseselt puudutanud. See aitab saarlastel igapäevaelus probleemi tõsisemalt võtta ja ka paremini isolatsioonireegleid täita. Üle Eesti erinevatest maakondadest kolleegidega rääkides tajub ta aga kergemat suhtumist.
"Iga päev tuleb mandri kohalikelt tegelastelt kõnesid, uurivad, mis on need sammud, mida peaks tegema. Kuulates nende jutte, mulle tundub, et isegi väga paljud piirkonnad ei adu seda probleemi tõsidust. Just samas mõttes, et needsamad pildid ja videod terviseradadest ja randadest, kus inimesed kümnete ja kümnete kaupa on koos, kus nad grillivad, hanereas jalutavad mööda terviseradasid, kus on vahed võibolla pool meetrit, meeletu liiklus käib... Nagu itaallased ütlesid: eestlased, võtke palju tõsiselt, see on see hetk, kus te saate praegu veel midagi ees ära teha, enne kui suur laine tuleb! Mul on sama tunne Eestiga, et kui mõnes maakonnas on diagnoositud kaks-kolm juhtumit, see ei pane inimesi samamoodi mõtlema nagu Saaremaal, kus on diagnoositud 110 juhtumit 30 000 inimese kohta. See äratus oli Saaremaale järsk ja karm ja võibolla tänu sellele me oleme oluliselt rohkem mingeid samme teinud. Kasvõi see, et Eestis esimesena me ikkagi otsustasime kõik koolid maakonnas kinni panna. See oli pretsedenditu otsus, aga kõik need sammud oleme teinud selleks, et pärast ei saaks öelda, et oleme midagi maha maganud. Praegu on see hetk, kus pigem teha midagi üle kui hiljem kahetseda nagu Itaalia või Hispaania."
Kuula saadet:
