Tartu ülikooli riigiõiguse lektor, endine presidendi õigusnõunik Paloma Krõõt Tupay leiab, et praegusest kriisist kujuneb ka Eesti jaoks demokraatia tugevuse lakmustest.

Praegu on kiirkorras parlamendis vastuvõtmisel kriisi lahendamise kobareelnõu, mille mitmed sätted panevad kulmu kergitama. Nii on ka näiteks advokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild juhtinud tähelepanu, et jälitamisest võib saada uus norm, ning välismaalasi hakata välja saatma ilma ühe apellatsioonivõimaluseta. See-eest aga saavad abipolitseinikud rohkem õigusi sunni kohaldamiseks.

Kui suur oht on see Eestile kui õigusriigile?

Õigusteadlane märgib, et igasugused eriolukorras vastu võetavad seadused peaksid olema suunatud ainult käimasoleva kriisi lahendamisele ning mitte ulatuma kaugemale, s.t pärast kriisi möödumist peab taastuma endine olukord. Praegu see nii ei paista olevat, mitmedki sätted jääksid kehtima ka pärast eriolukorra lõppu.

Veelgi enam häirib Tupay'd aga ette pandud seaduste teadlikult ebamääraseks ning laiaks jäänud sõnastus.

"Ükskõik, kas meil on eriolukord või isegi sõjaseisukord, õigusriik ei lakka olemast," märkis ta. "Seadus peab olema piisavalt konkreetne. Just selle jaoks, et meie, tavakodanikud, saaksime aru, mida seadusandja meilt nõuab, Just need seadused, mis piiravad meie põhiõigusi, peavad olema väga täpselt sõnastatud. Mida enam ma piiran õigusi, seda konkreetsem peab see alus olema."

Õigusteadlane on kirjutanud ka oma Facebooki seinale Benjamin Franklini sõnad: "Need, kes annavad käest esmase vabaduse, saavutamaks ajutist turvalist, pole väärt ei vabadust ega turvalisust."

Kui lähedal me selle valiku tegemisele oleme?

Allikas: Delfi TV