ERISAADE | Maasikad on alles algus, vanker läheb edasi. Valitsus keerab ust võõrtööjõule ka edaspidi ja üha kõvemini kinni
Saates võtavad sõna ajakirjanikud Bianca Mikovitš (Maaleht) ja Ann-Marii Nergi (Ärileht).
Kui Mikovitš päev enne saate salvestust juurdles, et kas üldse on mõtet enam maasikatest rääkida, siis sotsiaalmeedias põles maasikavaidlus ereda leegiga. Ühe riigikogulase Facebooki seinal olnud kommentaaridest jäi Mikovitšile tunne, nagu ta oleks ise kuskilt külakaklusest eluga kuidagi välja roomanud. "Seal käis selline madin," ütleb Mikovitš.
Ometi pole maasikakasvatus Eestis väga suur majandusvaldkond. Milleks siis selline vaidlus? Ühest küljest on tegemist ettevõtja õigustatud ootusega. Teda süüdistatakse võõrtööjõuga äririski võtmises, kuid ometi on riik ise sellise olukorra tekitanud. Sekkunud ja tööjõupoliitikat muutnud.
"Samamoodi võiks öelda ka Tallinkile, et laevad ei sõida - see on teie äririsk, ise vaadake, kuidas hakkama saate," sõnab Ärilehe ajakirjanik Nergi. "Aga millegipärast riik otsustas neile 100 miljonit anda nende kulude ja käibe vähenemise katmiseks," lisab ta.
Maaettevõtjatele suunatud Maaelu Edendamise Sihtasutuse laenu- ja abiraha aga mõistliku kasutusega ei ole. "Võib ju sularaha anda ja pillata seda vagude vahele, aga see ei tõsta neid marju veel eesti rahva muinasjutu kombel vile peale õhku ja ei vii korvi," kommenteerib Mikovitš. Nergi lisab, et päris sellist abi MES ei paku, mis lubaks maasikakasvatajal viljad põllule mädanema jätta. "Maasikakasvatajad on arvutanud, et kui jätta need maasikad sinna maha, siis peaks riik neile hüvitama neli miljonit. Sellist meedet pole ega tule," sõnab Nergi.
Kas Eesti töötust on abi?
Osati on probleem geograafiline. Mikovitš toob võrdluseks Kreeka, kus muidu tullakse maasikaid põhiliselt korjama Albaaniast, kuid kuna tänavu on turismist oodatud tulu ja töö ära kukkunud, on ka kreeklastel põllule vaja minna. Ent Kreekas on ikka mõni sugulane, kes laste üle valvab, kui vanemad on maasikapõllul.
"Kui elujärg on sisse seatud, kaks väikest last peres - kuidas sa hakkad minema kuhugi Põlvamaale maasikaid korjama?" küsib Mikovitš ja sõnab, et enim on töötuid just Harjumaal ja Ida-Virumaal ja keeruline on neid nagu maasikaid noppida ja siis pudistada Lõuna-Eesti peale laiali.
Nergi lisab, et töötule on põllutöö kõrvalt keeruline ka uut tööd otsida, mida ta tegelikult ju tegema peaks. "Just tuli uudis, kuidas Cleveron on koondanud 50 inimest. Eeldatavasti siis Viljandist. See 50 inimest lisab sinna töötute statistikasse küll selle numbri juurde ja siis Helmed saavad jälle rääkida, et meil on nii palju töötuid," ütleb Nergi ja lisab: "Aga kas päriselt need insenerid sealt Cleveronist lähevad põllule tööle? Ma kahtlen selles. Või kui, siis hoogtöö korras ja üheks päevaks."
Mikovitši sõnul ei tee valitsus arvatavasti võõrtööjõuga mitte ühtegi järeleandmist ja inimesed jäetaksegi olukorda, mis on tekkinud, ning lastakse neil endal sellest välja ujuda. "Tuleb vaadata, et mis edasi saab. Kui suurte kahjudega tänavune aasta siis lõppeb," sõnab ta.
Poliiiline oportunism
EKRE esimehe Mart Helme jutt pole millimeetritki teine, kui see, mis ta eelmise aasta aprillis ERR-i intervjuus Toomas Sildamine rääkis. Ütles ta ka toona, et kohalikest maasikate korjamiseks piisab ja võõrtööjõud Ukrainast on Eesti majandusele hukatus.
Seega - kui palju on võõrtööjõu piiramise põhjuses tervisekriisi ja kui palju poliitilist oportunismi EKRE maailmavaade kriisi kasutades valitsusse suruda?
"Mõlemat ikka," räägib Mikovitš, et osad inimesed siiralt ka kardavad, et ukrainlastega võib viirus levida. Ukrainas on tehtud vähem teste ning infot COVID-19 olukorra kohta nende riigis võiks meil olla rohkem.
Samas leiab Nergi, et kui vajalikud töökäed oleks siis Eestisse toodud, kui põllumehed kisama hakkasid, oleks nad juba kaks nädalat jõudnud karantiinis olla ja probleem oleks praeguseks lahendatud.
"Martin Helme ütles selle eile pressikonverentsil välja: ta rõhutas seda, et EKRE on immigratsioonivastane erakond," ütleb Nergi ning lisab: "Minu arust sellega on kõik öeldud. Ei saa väita, et neil on tervisest ükskõik, aga see on väga hea praegu selleks, et torpedeerida sellist üleüldist välistööjõu kasutamist Eestis."
"Uks hakkas juba varem sulguma," sõnab Mikovitš. Koalitsioon on kogu oma valitsusaja süstemaatiliselt välismaalaste ligipääsu Eestisse raskemaks teinud. Sügisel tehti algust välistudengitele päitsete pähepanemisega. Uks Eestisse keeratakse jupikaupa üha kõvemini kinni.
"Kui kõik isegi taastub selliseks, nagu oli vanasti (enne koroonakriisi - J.T.), siis see vanker läheb ikka edasi, et seadusi välistööjõu suhtes karmimaks keerata," kommenteerib Nergi ning lisab: "Nii kaua, kuni EKRE valitsuses on ja - vabandage väga - seda valitsust ka juhib, siis arvata on, et välistööjõu teema jätkub."
Tõenäoliselt ei lõppe asi sel suvel ka maasikatega. Mikovitši sõltuvad ka teised põllumehed ja toiduainetööstused palju võõrtööjõust. "Lainetus hakkab tulema erinevaid valdkondi pidi. Neid tööjõu saateid võime teha sügiseni välja," tõdeb ta huumoriga, kuid lisab tõsisemalt, et asi võib lõppeda sügisel Eesti tootjate toodetest tühjade poeriiulitega.
