Tänaõhtuses Eriolukorra Erisaates rääkis Helsingi linna ettevõtlusameti üksuse NewCo Helsinki ettevõtlusnõustaja ja Soome-Eesti majanduskoostöö edendaja Valdar Liive, kuidas põhjanaabrid kriisiga hakkama saavad. Selgub, et kohati on mured samad, kuid mitte alati. Liive leiab, et kriis muudab ka eestlaste ja soomlaste vahelisi suhteid.

Liive ütles, et Soomes käib täna elav debatt selle üle, miks on riigis nii vähe inimesi testitud. Kui võrrelda meid Soomega, siis miljoni elaniku kohta on Eestis testitud 17 750 inimest ning Soomes vaid 6299. Soomes on tehtud 34 900 testi ning Eestis 23 546. Ettevõtjad Soomes lausa paluvad, et testitute arv kasvaks, et saaks majanduse kiiremini taas käima.

„Testimine on üks kuumemaid teemasid Soomes. Selles on valitsus ja ettevõtted sama meelt, et nende arvu tuleb tõsta. Loogika on see, et kui saame testida ja selgub, et osad on juba immuunsed, siis saavad nad tööle tagasi minna. Teste viiakse juba Lõuna-Koreasse testimisele," ütles Liive. Hiljem lisas ta, et tegelikult on veel ka ebaselge, kuidas selle immuunsuse saavutamisega ikkagi on.

Erinevalt Eestist oli Soomel näomaskide ja muu täna väga olulise varustuse osas olemas laovaru. Aktuaalne on aga teema siiski. Helsingi linn koos oma haiglate ja sotsiaalsüsteemiga vajab miljonit maski nädalas.

Soome ja Eesti piirangutest rääkidest ütles Liive, et suures osas on need samad. Ka seal võivad näiteks kosmeetika- ja juuksurisalongid avatud olla. Kui Eestis on muust riigist eraldatud Saaremaa, siis Soomes Uusimaa, sest umbes pooled viiruse kandjad on sealt. Politsei ei ole aga enam nii range sealse liikumise kontrollimisel. Saabuvate pühade eel on siiski öeldud, et kontroll tiheneb.

Valdar Liive rääkis ka Soome erinevatest majandusmeetmetest. Soomes on suur surve ettevõtlusorganisatsioonide poolt. Eriti paistab silma kohalik EVEA ehk väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete organisatsioon.

„Soomes võrreldakse seda 90ndate alguse kriisiga ja öeldakse, et see on tõenäoliselt hullem. Meenutame, et sellest kriisist võrsus toona Nokia. Erinevus on aga see, et siis lasti paljud ettevõtted lihtsalt pankrotti. Täna on meetmed selleks, et erinevaid ettevõtteid päästa," selgitas Liive.

Muide, Soome on näinud palju vaeva, et teha kriisiinfo ka välismaalastele kättesaadavaks. Ka Eesti ettevõtjad ning töötajad saavad olulisemat infot oma emakeeles.

Põhjanaabrid on kulutamas esimese plaani järgi 15 miljardit eurot. Kuula ja vaata, millised on Soome olulisemad meetmed ning miks võib kriis tuua uue taseme Eesti-Soome suhetesse.

Allikas: ärileht.ee