ERISAADE | Jüri Luik: koroonakriisist oleme saanud ka ebameeldivaid õppetunde. Vene abi Itaaliale ja USA-le on puhas propaganda!

Delfi „Eriolukorra erisaates“ on videolingi vahendusel külas kaitseminister Jüri Luik. Kõne all on kaitseväe panus koroonakriis lahendamisesse – alates maskide jagamisest kuni välihaiglaga aitamiseni. Luik on rahul, et kaitseliidus on tuju kõrgel, et kriisi lahendamisel igati abiks olla. Regulaarüksused on aga hetkel viiruse levimise ohu vähendamiseks kasarmutes ning õppusi tehakse vähendatud mahus. Kuid Briti, Taani ja Poola liitlased on ka kriisis siin ja Luige hinnangul näitab see, et NATO töötab. Kaitseministri hinnangul on aga Euroopas vaja pärast kriisi õppetunde kõvasti analüüsida, sest osad neist on olnud ebameeldivad. Tsiviilkriiside lahendamieks võib olla vaja transpordilennukeid ja meditsiinivarusid. Venemaa ei ole ka kriisi maha maganud ja üritab seda propagandaks kasutada – Itaaliasse viidud abi ei kõlvanud. Üritust kasutati hoopis Vene autodega, Vene lippude all ringi sõitmiseks. Saatejuht on Raimo Poom.

Kaitseminister annab saate alguses ülevaate kaitseväe välihaigla tööle hakkamise graafikust Saaremaal ja lubab, et see on homme valmis.

„Kaitseväe välihaigla ülespanek juba käib ja see peaks 2. aprillil valmis olema. See on unikaalne hospidal, sest ta on tavapäraselt mõeldud konflikti korral lahinguväljale, aga loomulikult saab teda kasutada siseriiklike kriiside puhul nagu antud epideemia ja mul on hea meel, et saame sotsiaalministeeriumit, haiglaid ja antud juhul Kuressaaret kui kriisipiirkonda oma jõududega abistada,“ kinnitas minister.

Väihaiglas on 20 intensiivravi kohta ja 40 tavaravi kohta, mis tõstab järsult Kuressaare haigla võimekust.

„Meie poolt lähevad kaasa mõned arstid ja õed, kuid valdavas enamuses pannakse meeskond kokku Kuressaare haigla meedikute baasil ja loomulikult ka neist ei piisa ja tuuakuse meedikuid ka teistest Eesti haiglatest sellesse kriisipiirkonda koroonaga võitlema.“

Kaitsevägi on panustanud ka oma varudega kriisi lahendamisse, eelkõige maskide jagamisega, aga ka muuga.

„Mul on hea meel, et meie ladudes olid märkimisväärsed varud. Eriti, mis puudutab politseid, sotsiaalministeeriumi valdkonda, siis me sõna otseses mõttes olime üks vähestest varudest või ladudest, kes sai Eestis isikukaitsevahendeid laiali jagada. See näitab ka seda, et need sõjaväe varud, mis on mõeldud sõjalise konflikt jaoks välisvaenlasega, siis tegelikul on need tsiviilkriisi tekkides on nad ka selles hästi kasutatavad,“ rääkis minister ja tõi esile, et lisaks kaitsevägi ehk kaitseliitlased aitavad Saaremaal ja piiril politseid.

Keegi ei tea veel, kuidas epideemia võib Eestis edasi areneda, kas kaitsevaldkond on valmis veel rohkem panustama, kui peaks piiranguid suurendatama või eraldama mõnda riigi piirkonda veel?

„Absoluutselt oleme valmis abistama igal mõeldavas viisil, sest meie käsutuses on ikkagi märgatavaid ressursse, eelkõige inimesi. Kaitseliit on vabatahtlik kaitseorganisatsioon ja loomulikult need kes tulevad kriisipiirkondadesse, tulevad sinna vabatahtlikult, aga kasutades ära eelnevalt väljaõpet ja kaitseliidu protseduure, Me oleme valmis, meil on lisaressursse. Kui tekib vajadus, siis kaitseliitlased on valmis täitama ka teisi ülesandeid. Selles pole mingit kahtlust,“ kinnitas Luik.

„Kaitseliidus on tuju ja meelsus väga töine, valmisolek tegutseda kriisi ajal. Ma meenutan, et kõik need õppused ja ettevalmistused, mida oleme teinud, ongi olnud mõeldud kriis ajaks. Usun, et kaitseliitlased saavad aru, et nüüd ongi see hetk, kus on vaja kaasa lüüa, sest riik kutsub osalema,“ lisas ta.

Luik toonitas, et vaatamata epideemiale, on kaitsevägi ikkagi valmis kõigiks olukordadeks ja selleks on kasutusele võetud meetmed. „Kaitsevägi peab olema pidevalt valmis kõigi ülesannete täitmiseks. Eesti on ikka seal geopoliitilises positsioonis, kus ta ikka on olnud. Meil on päris head protseduurid välja töötatud, et vältida koroonaviiruse levikut väeosades. Väeosad on hetkel suletud ses mõttes, et ei anta linnalubasid, sõdurid peavad viibima kasarmutes. Samuti need teenistujad ja ohvitserid, kes on hädavajalikud kaitseväe juhtimises, peavad olema kasrameeritud. Ei ole liikumist praegu väeosast sisse-välja.“

Aga see ei tähenda, et õppusi ei toimuks. „Õppused samas jätkuvad, väiksemas mahus ja väiksemate üksustega. On põhjalikult läbi mõeldud, et viiruse levikut takistada. Aga meie eelis on see, et igal väeosal on oma arst, oma õde. Meenutan ka, et kaitseväe meeskonnad on loomulikult ka noored inimesed. Ka see on hea faktor.“

Luik seletas, et Eestis viibivad liitlasüksused alluvad samale režiimile nagu me oma kaitseväelased ning on kindalt siin ega ilmuta mingeid ära kippumise märke.“

„Britiide rotatsioon toimus vahetult enne kriisi algust. Praegu nii Briti pataljon kui Taani kompanii on väeosades, alluvad samale režiimile kui Eesti väeosad. Normid on kehtestatud kaitseväe juhataja poolt. Aga nad osalevad ka õppustel, kõik need õppused, mis toimuvad väljas, metsas ja põllul, neil osalevad ka liitlased ja ei absoluutselt tunda ei brittide, taanlaste ega ka Poola lendurite puhul, et oleks soov siit kuidagi ära liikuda või teist režiimi kasutada. See on väga hea märk ka sellest, et NATO tegutseb ja töötab,“ oli ta rahul.

Kuid Luik räägib, et kaitseväe suurim iga-aastane õppus Kevadtorm, peetakse seekord vaid nende üksustega, kes on väeosades ja reserve välja ei kutsuta.

„Plaanis olevad õppused on meil plaanis ikkagi läbi viia, aga vähendatud mahus. Seekord jätame kaitseväe suurõppusel Kevadtorm reservi kasutamise ära ja see viiakse läbi nende üksustega, kes on kasarmus. Õppused toimuvad ka ainult kaitseväe polügoonidel ja me ei liigu seekord nagu tavaliselt külades ehk tsiiviilühiskonna seas, et vältida igasugust viiruse levikuohtu. Ka see on hea demonstratsioon sellest, et kaitseväe valmitud ei tohi langeda ka epidemioloogilise kriisi ajal, kuid teisalt, et aidata vältida nakkuse levikut.“

Tulles koroonakriisi laiemate aspektide juurde, möönab Luik, et kindlasti on siin asju mida läbi analüüsida selles valguses, kuidas riikide meetmed kriisi ohjamiseks eri kitsaskohtadele näitasid.
„Kindlasti sellest kriisist saame palju õppetunde ja kahjuks üsna mitmed neist on üsnagi ebameeldivad. Kõige kurvem on see, et riigid hakkasid tegutsema teineteisega koordineerimatult, proovides kiiresti piire sulgeda ja mitte kaaludes seda kuidas teiste EL-i riikide kodanikud ja kaubad üle piiri saavad,“ nentis Luik.

Luik nimetas esialgset reageerimist kriisile laua paaniliseks olukorraks. „Osaliselt oli tegu ka sellega, et tegu oli täiesti harjumatu olukorraga. Viirusega, mille kohta ka ekspertidel olid eri arvamused. Sellepärast tekkiski niisugune võib öelda paaniline olukord. Kui võrdleme näiteks NATO-ga, siis meie eelis on see, et meil on oma protseduurid kõikide võimaike kriiside jaoks, meil on olemas relvastus ja laskemoon. NATO on sõjaliseks kriisiks palju paremini valmis.“

Kaitseminister osutas, et Euroopa Liidul on siin mõelda erinevatele tahkudele, kuidas selliseid kriise edaspidi lahendada. „Aga, mis puudutab tsiviilkriise, mis on minu hinnangul rohkem Euroopa Liidu ala, siis siin on väga palju teha. Alates protseduuridest, kuidas käivitada epideemia puhul EL-i sisemine liikumiskorraldus ja lõpetades varustusega. On ju ilmselge, et üle Euroopa oli tsiviilstruktuuridel puudus isikukaitsevahendistest ja väga paljudes riikides pöörduti kaitsevõudude poole. Puuduvad ka mehhanismid nagu näiteks transpordilennukid, mis oleksid kiiresti võimelised humanitaarabi kohale lennutama. Jällegi pöördutakse kaitsejõudude poole. Ma arvan, et see kõik tuleb väga põhjalikult läbi mõelda.“

Esimene asi, millele tasuks juba täna mõelda, on Luige hinnangul ees seisev piirangute maha võtmise periood, mida peaks tegema koordineeritult. „Ma lisaksin siia, et kui ühel hetkel on nüüd võimalik hakata reisipiiranguid lõdvendama, siis ma loodan, et see ka toimuks koordineeritult, et ei toimuks kaost alates üle piiri liikumistest ja lennugraafikutega. Kui EL suudab ka siin ohjad enda kätte võtta, siis ka see oleks väga hea märk. Me ju väga loodame rahvusvaheliste organisatsioonide peale, eriti Eesti loodab, sest on väikeriik.“

Saate lõpus kinnitab kaitseminister, et NATO-le ei ole ka epideemia takistuseks, kui peaks olema vajalik tegustema hakata. „NATO on võimeline tegustema, sest kõik vahendid nagu väosad, relvastus, laskemoon, see kõik on olemas. Aga kuna praegu pole sõjalike konflikt, siis pole põhjust seda käivitada. Aga ressurss on täiesti olemas. NATO tegutseb. Oluline on ka see, et tegutsevad kõik eelhoiatussüsteemid ja teame, mis toimub piiride taga, Vene naabri juures. Pole põhjust arvata, et nad saaks meid praegu üllatada,“ rääkis ta.

Vaadates Venemaa poole, siis seletas kaitseminister, et Moskva on ka koroonakriisi hakanud kasutama oma propagandistlikel eesmärkidel.
„Venemaa on seda kriisi kasutanud kõikvõimalikuks propagandaks. Nad on demonstreerinud oma lippu riikides, kes on koroonaviirusega suures hädas. Näiteks Itaalias, kuhu viidi abi, kuid Itaalia võimude hinnangul ja meedia andmetel ei olnud see abi, mis oleks itaallasi reaalselt aidanud. Palju oli rõhk sellele, et sõideti Vene autodega Vene lippude all mööda Itaaliat ringi. Kõik kes saabusid appi olid Vene sõjaväelased. Sellest abist võime ikkagi rääkida tinglikult.“
Miks aga liitlased lasevad sellist „abi“ pakkuda omale – viimati teatas Msokva, et soovib ka USA „aitama“ minna?
„Siin on kaks otsa. Ilmselt on liitlasi, eks ka ei taha ära öelda. Kui sa ütled abist ära, siis on see teistpidi propagandalöök. Aga on ju täiesti selge, et venelaste pakkumine USA-le anda abi isikukaitsevahenditega on puhtalt propagandistlik samm ega mõjuta kuidagi seda, kuidas USA oma kriisiga hakkama saab. Aga me näeme, et Venemaa proovib olukorda ära kasutada. Minu arust on see lühinägelik, sest tundub, et Venemaal endal on kriis suure hooga käivitumas, Üha rohkem tuleb infot koroonakriisi levikust Moskvas ja mujal. Tegelikult oleks alusta arvata, et seda ressurssi oleks kõige rohkem vaja kasutada Venemaa oma kriisiolukorra lahendamiseks.“