Kooliaasta on lõpusirgel ning homme toimub abiturientidele eesti keele eksam. Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktor Hendrik Agur räägib distantsõppe mõjudest ning sellestki, miks nende koolist on ava-aastal lahkunud juba 50 õpilast ja see number kasvamas. Haridusasutuse tuleviku osas on ta siiski väga optimistlik.

"Homme on suur pidupäev! Täna ongi laudade ja toolide logistika, sööklaelu korraldamine," räägib ta reedese eksami eel. Praeguses ootamatus olukorras on riigieksamite tegemine vabatahtlik, Aguri sõnutsi loobusid neil vaid üksikud.

Koroonapuhangu tõttu tuli koolitöö märtsi keskel ümber korraldada. Agur nendib, et kindlasti on palju edulugusid, aga ka neid, kellele ei sobinud. "Tublid on tublid igas olukorras. Distantsõppest kadusid need, kel vähe motivatsiooni ja kes on nõrgemad. Paraku jäid need veel nõrgemaks."
Ta ütleb, et ahvatlusi oli kaugõppe puhul palju - oligi neid, kes hõiskasid, te ahhaa, vaheaeg, каникулы! "On ka neid, kes kadusid peaaegu või täiesti ära, ei võtnud vedu. Neist ongi kõige rohkem kahju. Kurb, kui ka kodu ei toeta."

Ta lisab, et taolisi juhtumeid oli paraku igas koolis. Aguri sõnutsi said nad oma nn kadunud õppuritele peagi siiski jälile. "Aga ei saa ka vägisi vedada õppima. Tekivad võlgnevused ja põgenetakse probleemi eest. Meie oma meeskonnaga ärgitasime ja otsisime, aga inimesel - eriti gümnaasiumis - peab endal motivatsiooni olema ning suutma vastutuse võtta."

Kohtla-Järve riigigümnaasium alustas tööd möödunud sügisel. Vahepeal on meediast läbi jooksnud, et osa õppureid on lahkunud. Agur märgib, et praeguse seisuga on see number 50 ringis, kuid kahjuks õppeaasta järel kasvab veel. Ta selgitab, et nende missioon on pakkuda Ida-Virumaal tugevat ja konkurentsivõimelist haridust, seda ennekõike reaalainetes ja loodusteadustes. Esimesel aastal võeti seoses teiste piirkonnas asuvate gümnaasiumite sulgemisega vastu kõik, kes soovisid. "Paraku nägime juba siis pilti, et kõik õpilased ei ole gümnaasiumi õpilased," sõnab ta.

Suur väljalangejate plejaad oli just esimesel poolaastal, kuna osa õpilasi nägi, et neile ei meeldi koolikultuur ja ranged nõuded. Osa õpilasi tuli ka koolidest, kus teoorias pidi eestikeelse ja venekeelse õppe osakaal olema 60 protsenti ja 40 protsenti, kuid Aguri hinnangul oligi see teoreetiline. Riigikeele oskus ei olnud nii hea.

"Kui aga oleme vao sisse lükanud, siis edaspidi neid probleeme ei ole. Sellel aastal olid meil ka sisseastumiskatsed hoopis teistel alustel, need ongi toimunud ja klassid komplekteeritud, käib kinnitamine," märgib ta. Testid tehti moodle'i keskkonnas ja lisaks järgnes ka videovahendusel intervjuu. Agur lisab, et eesmärk on tegutseda koos motiveeritud gümnasistidega. "Kõik ei peagi gümnaasiumis õppima, on ka teisi valikuid. Gümnaasium pole ajaveetmise koht," on ta resoluutne.

Intervjuus tuleb lisaks ka juttu sellest, kuidas nende riigigümnaasiumis lõpuaktus planeeritud ja mida arvab Agur Mailis Repsi väljaütlemises, mis eile palju kõlapinda leidis.

Allikas: Delfi TV