Tänaõhtuses Eriolukorra Erisaates rääkis saatejuht Tanel Saarmann külalistega põllumajanduse, aianduse, aga peamiselt Eesti toidujulgeoleku teemadel. Selgub, et meil on siiani sellega olnud kõik korras, kuid kriis näitab ära nõrgad kohad. Tänane siseministeeriumi sõnum põllumeestele ja aiandusvaldkonna tegijatele muutis aga tegijate meele eriti mõruks.

Põllumajandus- ja kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus ning Eesti Aiandusliidu juht Raimond Strastin rääkisid sellest, kui suur on meie enda tootmise võimekus, aga ka sellest, miks on neil nii palju vaja võõrtööjõudu.

"Probleemil on kaks tahku. Kevadhooaeg on ukse ees. Päris palju on täna neid, kes oleksid pidanud hakkama tulema Eestisse. Teine osa on neid lühiajalisi töötajaid, kes töötavad Eestis aastaringselt, aga kel hakkavad tööload lõppema. Neid oleks vaja pikendada. See on suur probleem," rääkis Sõrmus ja lisas, et eriti kriitiline on olukord loomakasvastussektoris, kus Ukraina ja teiste riikide töötajad täidavad olulisi kohti. Näiteks lüpsja koht, keda nii või naa tikutulega taga aetakse.

Saates tuli välja tõsiasi, et kriisi ajal ei anna põllumajandus- ja aiandustöid kuidagi edasi lükata. Kui töökäsi ei ole, siis teevad ettevõtjad kiireid otsuseid.

"Meilt on küsitud viimastel päevadel, et millest me räägime. On suur majanduskriis tulemas ning tuhanded, kümned tuhanded inimesed jäävad töötuks. Miks peame tooma välismaalt? Väga oluline on mõista, et meil ei ole võimalik töid peatada. Palun siin mõistmist. Probleem on vaja lahendada. Oleme normaalseks riigiks arenenud, kus inimesed tööd kaotades ei ole kohe vihma käes. On töötukassa, erinevad meetmed. Põllumajandusel on aga kiire. Kutsun muidugi kõiki inimesi, kes soovivad tulla, võtke ühendust tootjatega. Piimalaudad janunevad lüpsjate järele. Töö ei ole lihtsate killast," räägib Sõrmus.

Vahetult enne saate salvestust sai Sõrmus siseministeeriumist teate, mis ei olnud kuigi julgustav. Sisuliselt öeldi neile, et hakkama peab saama kohalikega. Ta on äärmiselt murelik ja ütleb, et eksperimenteerimise aega lihtsalt ei ole. Kui näiteks loomakasvatajates tekib ebakindlus, siis valivad nad loomade tapamajadesse saatmise või teise riiki müümise tee. Need otsused on pöördumatud. Eelmises kriisis kaotasime me tema sõnul üle 10% piimakarjast.

"Rääkisin täna tõuloomakasvatajate ühingu esimehega. Täna on mitmeid ettevõtteid, kokku umbes 2000 lehmaga, kes soovivad müüa. Oodatakse, et suudame tuhandetele võõrtöölistele mõne nädalaga asendust leida koos kokkulepete ja ettevalmistusega. Veelkord, kõik on teretulnud, aga arvame, et see muutus, kus eestimaalane leiab tee põllumajandusse on pikaajalisem protsess," ütles Sõrmus.

Allikas: Delfi TV