Tänane pilt USA pärast presidendivalimistel antud häälte kokkulugemist erineb palju sellest, mis vaatas vastu eile hommikul.

Olukord meenutab natuke igakordset situatsiooni Tallinna valimistel, kus kõigepealt kuvatakse e-hääled ja siis hakkavad „mägedelt" tulevad suured häältesaagid pilti märkimisväärselt muutma. Ehk siis täna näib demokraatide kandidaat Joe Biden olevat võidu künnisel.

Europarlamendi liige Sven Mikser on ilmselt üks kõige põhjalikumalt USA poliitikat jälgiv eestlane üldse. Tema kirjelduse kohaselt toimub USA-s tegelikult kahe partei võimusüsteemis puhtdemograafilistel põhjustel selge nihe demokraatide suunas, kuid seekord suudeti vabariiklastele astuda vastu ainult presidendi tasandil. Esindajatekojas demokraatide ülekaal vähenes ning täiesti luhtus lootus saada enamus ka senatis.

Üks põhjus on Mikseri sõnul väiksemate osariikide üleesindatuses.

„Senati valimistel ei saa ju vabariiklastest senaatorid kunagi kokku enamushääli. Demokraatidel on rahvalt saadud häälte arv suurem, aga kuna suured osariigid on esindatud kasinamalt, siis ongi senat alati suhteliselt viigis või viigilähedases seisus," kirjeldas ta.

Mikser märkis, et rohkemgi tuleks demokraatidel endalt küsida, miks nad ei suutnud hoida oma enamust esindajatekojas.

Senati ja presidendi vastasseis võib otsustusprotsesse üsna tugevalt takistada. Ent samal ajal võib sellest, kui president on ühest ja senaatorid teisest leerist, Mikseri sõnul tulla ka midagi kasulikku.

„Eks see sunnib otsima rohkem keskteed ja kompromisse. Kui vaadata, kuidas Kapitooliumi künkal on viimased neli aastat käinud hääletamine ikka väga parteilist liini mööda, pole kesktee otsimine üldse paha."

Vabariiklased näivad mõistvat

Ehkki Trumpi meeskond nõuab juba häälte ülelugemist mitmes osariigis ja on lubanud ka kohtuprotsesse, annab Mikseri hinnangul lootust just see, et mitu mõjukat vabariiklast kutsub üles valijate tahet austama.

Iseasi, kuidas see resoneerub tänavatel. Näiteks Valge Maja endine „hall kardinal" Steve Bannon ennustas Eesti Ekspressile, et Bideni pooldajad võivad hakata märatsema. Teiselt poolt on täpselt sama ennustatud Trumpi pooldajate kohta.

Eesti Ekspressi välis- ja arvamustoimetaja Indrek Lepik märkis, et olemuselt on vale pidada potentsiaalseid märatsejad ühe või teise poole toetajateks.

„Need inimesed, kes tulevad tänavale märatsema kas vasak- või paremäärmuslaste poolt ongi äärmused, mis tähendab definitsiooni järgi juba väikest osa. Alati on inimesi, kes on rahulolematud, ning alati on ka neid, kes leiavad oportunistlikult võimalusi tulla märatsema," kirjeldas ta.

Mis saab praegusest väga teravast seisust Ühendriikides edasi, räägime lähemalt Krister Parise juhitud saates.

Allikas: Delfi TV