ERIOLUKORRA SAADE | Eesti on juba astunud samme sõnavabaduse piiramiseks. Kui ohus me oleme?

Valitsused üle ilma kasutavad koroonakriisi õigustusena põhivabaduste piiramiseks. Eestigi ei pruugi olla erand

Eesti ärkas täna teadmisega, et välisminister Urmas Reinsalu on teavitanud Euroopa Nõukogu inimõiguste konventsiooni osalisest peatamisest - muu hulgas taganetakse täielikust sõnavabadusest. Eile tuli teade, et hakatakse rakendama koroonaviiruse tõkestamiseks mobiilset positsioneerimist. Kuid sisuliselt tähendab see, et Suur Vend saab vähemalt teoreetilise õiguse meie jälitamiseks.

Kuhu edasi? Ungaris on juba parlamendis heaks kiitmisel seadus, mis lubaks "valeuudiste" levitajaid, s.t valitsuskriitilist meediat vanglakaristuse ähvardusel vaigistada. Iisrael rakendab haigete ohjes hoidmiseks terrroritõrje meetmeid. Veel vähem demokraatlikest riikidest ei maksa üldse rääkida.

Kas ongi nüüd kõik? Võimumaigu suhu saanud valitsused - ka demokraatiates - kasutavad eriolukorda ära, et võimu enam miski ei ohustaks?

Eesti Päevalehe ajakirjaniku Krister Parisega vestles õigusteadlane Katrin Nyman-Metcalf, kes on pühendanud suure osa oma elust inimõiguste temaatikale.