Keskerakonna ridades pürib esinumbrina taas europarlamenti Yana Toom, kes on häälekalt kritiseerinud omaenda partei poolt EKRE-ga tehtud valitsust. Sõnad sõnadeks, aga kus on teod? Toom seletab, et kui ta oleks hakanud koalitsiooni vastu sõdima Eestis oleks see ühiskonnale veel halvem olnud.

„Pole mingib saladus, et ma olin selle koalitsiooni vastu,“ ütles Toom tööintervjuul, aga leidis, et riigikokku jäämine oleks ikka halvem olnud: „Ma läheksin siis enda koduerakonnaga sügavasse konflikti, mis poleks hea ei erakonnale, kui ühiskonnale laiemalt,“ väitis ta.

Samas on tõsiasi, et kui Toom oma kontsa konkreetselt maha pannud, siis poleks koalitsiooni EKRE-ga ka sündinud. Aga Keskerakonna esinumbril oli kohe võtta varnast põhjused, miks seda mitte teha.

Hinnaks etniline partei

„Mingi hetk tuli lauale selline võimalus, et seitse venelast lähevad riigikokku ja hääletavad selle koalitsiooni vastu. Mis on järgmine? Seitse venelast oleks läinud rõõmsalt akna alla, Keskerakond lõhki. Mis on edasi? Edasi on koalitsioon Reformierakond, sotsid, Isamaa. Kes on opositsioonis? Venelased akna all, keskerakonna mingisugune jäänuk ja EKRE. Mis on edasi? Etniline vene erakond. On meil seda vaja? Mina väidan, et ei ole,“ tulistas Toom vastuargumente.

Aga samas levib väide, et Toom sai tänutäheks Eestis koalitsiooni vastuhakust loobumise eest allahindlust Keskerakonnas europarlamendi esikohal kandideerijale kehtestatud 25 000 eurosest tasu nõudest.

Vähem kui 25 000

„Kuulen esimest korda, et selline reegel on olemas,“ väitis Toom. „Meil ei müüda ega osteta nimekirja kohta.“

Aga ei teinud saladust, et maksab koos teiste kaaskandideerijatega erakonna kassasse raha. „Leppisime kokku summades, mida klapime kandidaatide vahel, et teha kampaaniat. Ma ei ole kindel, et saan teile öelda täpse summa. Aga esimene maksab rohkem, teine natuke vähem, kolmas natuke vähem ja ülejäänud kuus veel väiksema summa,“ märkis Toom. See jäävat tema sõnul „kindlasti“ alla 25 000 euro.
Tööintervjuust saad veel teada..
-Millised suhted on Yana Toomil eriteenistustega Eestis? Kas Venemaa FSB on talle lähenenud?


-Kas vene valijad peale Keskerakonna-EKRE pakti sõlmimist üldse enam välja tulevad?


-Miks ta ise Keskerakonna juhiks ei kandideeri?


-Kas Toom läheks uuesti Süüriasse?


-Miks ta jätkuvalt Brüsselile võimu juurde tahab anda, mitte vähendda nagu pea kõik teised parteid?

Euroopa parlamendis, eriti liberaalide ALDE fraktsioonis, kuhu Toom keskerakondlasena kuulub, tekkis EKRE-ga loodud koalitsiooni järel palju pahameelt, mis jõudis isegi Keskerakonna välja heitmise mõteteni.

Tõlgib, rahustab

Toom teatas, et nüüd olevat kõik korras. „Pole hullu midagi. Esimene reaktsioon oli nagu ta oli, siis soovitasin lugeda koalitsioonilepingust, tõlkisime selle inglise keelde, loeti, rahuneti maha. Nüüd vaatame tegude pealt, mitte sõnade pealt.“

Äsja „Delfi tööintervjuul“ käinud EKRE esimees ja -number Mart Helme teatas selgelt, et koalitsioonilepe ei tähenda, et EKRE peaks toetama asju, mis seal sees on. „Kas ükski koalitsioonilepe selles mõttes üldse midagi maksab? Kes on seda kunagi jälginud?,“ küsis Toom vastu, viidates, et ta ka ei usu, et seda täidetakse.

Visonäär Gräzin

Lisaks EKRE-ga koalitsioonile, on keskerakond Toomi kõrval oma eurokandidaadiks teinud Reformierakonnast üle hüpanud Igor Gräzini, kelle seisukohad lähevad radikaalselt lahku selgelt föderaalset Euroopat pooldava Toomi vaadetest. Pigem on Gräzin lähedane hoopis EKRE-le, mis tekitab Keskerakonda valivatele inimestele skisofreenilise olukorra – valid Toomi võid saada konservatiivist Gräzini; valid Gräzini võid saada paduliberaalse Toomi?

„Vaadake, Igor Gräzin on visionäär. Ta räägib sellist imelikku juttu, et kui kuulad seda ,siis mõtled, et ta on ikka peast soe nagu päriselt. See oli praegu nali, kui ütlesin peast soe! Aga Gräzini visioon omab tegelikult kandepinda. Temaga on väga huvitav rääkida. See on nagu kõrgmood. Me ei pane ju selga neid kleite, mis me näeme Londoni poodiumil, aga mingit tendentsi see ju annab,“ seletas Toom.

Yana Toomi intervjueerivad LP ja Kroonika peatoimetaja Ingrid Veidenberg, Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora ja Delfi ning Eesti Päevalehe ajakirjanik Raimo Poom.