Endine kaitseväe juhataja Riho Terras on kindlasti harjunud konkreetse ja selge käsuliiniga. Delfi tööintervjuu laua taha saabudes algab jutt kohe sellest, et kuidas ta end poliitiliste läbirääkimiste keskel võiks tunda – europarlament on kõige militaarse vastand, sest arutatakse ja vaieldakse aastaid sõnade üle, kuni lõpuks otsused saabuvad?

Terras leidis, et kaitseväe juhatajaks olemine on ta poliitikas kaasa löömiseks väga hästi ette valmistanud. „Olen seitse aastat olnud NATO sõjalise komitee, Euroopa sõjalise komitee liige. Erinevates kaitseväe juhatajate formaatides on olnud väga palju erinevate poliitiliste tekstide läbirääkimist ja arutamist.“

Seega tõdes ta, et saab poliitikute udutamisega täitsa hästi hakkama. „NATO ja eriti EL-i sõjalises komitees on see kõik mulle tuttav. Seal käib samasugune udutamine iga sõna peale. Ega ta mulle ei meeldi, ehk on võimalik midagi muuta selles taktikas.“

Konkreetsest joont ilmutab Terras mitmes küsimuses. Isamaa võimupartneriks saanud EKRE ei tee saladust, et tahab Venemaalt tagasi Tartu rahu järgseid Narva-taguseid ja Petserimaa alasid, mis praegu Eesti piiridest välja jäävad. Kas sõjamehena peaks hakkama mõõka ihuma, sest tuleb sõjakäik Venemaale?

Territooriumid liiguvad ikka

„Ei, kindlasti mitte. Ma ei kandideeriks Euroopa parlamenti, kui oleksin peast segi. Tagasi kindlasti võtta ei saa,“ teatas Terras.

Aga see ei tähenda, et Terras oleks allaandja – ta ütleb kindla „ei“ piirileppe praegusel kujul sõlmimisele. „Minu meelest ei tohiks neist ka niisama lihtsalt loobuda. Mine tea, missugune on tulevik.“

Terras seletas, et ta ei pea silmas mingit tuleviku maade tagasivõtmise kampaaniat, vaid diplomaatilisi võimalusi. „Lepingute ja riikide vahelise suhtlusega on ikka need vaidlusalused territooriumid liikunud ja mina ei annaks ära ühtegi tükki Eestimaad.“

Küsimuse peale, mis olukord võiks kaasa tuua maade tagasisaamise, vastas ta kõhklematult: „Demokraatlik Venemaa.“

„Arvan, et see oleks üks võimalus, kuidas maad tagasi saab. Mina ju ei tea, mis mõnesaja või saja aasta pärast saab,“ lausus ta.

Toetused ja pagulased

Nädalavahetusel toimunud Isamaa suurkogul pidas Terras Euroopa teemasid käsitleva kõne, kus rääkis, et Euroopa reeglid on mõeldud kõigi jaoks ja ei tohi olla riike, kes kannavad vähem vastutust kui teised.

Kas ta peab silmas muuhulgas solidaarsust põllumajandustoetuste vallas?

„Absoluutselt. Ja kuni selleni välja, et võibolla oleks Eesti põllumehele kasulik, kui teotused üldse ära kaoksid, kõikidele võrdselt,“ leidis Isamaa poliitik. Ta lisas, et kuna Eesti põllumehed on raske asjaga harjunud, oleks teiste riikide omadel ka paras harjuda. Samas tõdes ta, et on põllumajandustoetuste tuleviku osas realistlik ja pigem peaks eri riikide põllumeeste toetuste suuruste vahet samm-sammult vähendama.

Kuid kas solidaarsus ja vastutuse võrdne kandmine peaks kehtima ka pagulaste osas? Selles vallas, aga leidis Terras, et vabatahtlikkus on siiski kõige tähtsam.

„Ühelegi inimesele ei saa öelda, kuhu ta elama või minema peab. See peaks olema vastastikune. Ka pagulased peaksid tahtma siia tulla. Aga nagu me näinud oleme, siis need pagulased, kes siia on tulnud, väga siin olla ei taha.“

„Teiseks ma arvan, et see õigus, kes mingis riigis elab või ei ela peaks jääma riikide enda otsustada. Pagulaskriiside lahendused on nendes riikides, kus kriisid toimuvad,“ leidis ta.

Riho Terrast intervjueerisid LP ja Kroonika peatoimetaja Ingrid Veidenberg, Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora ja Delfi ning Eesti Päevalehe ajakirjanik Raimo Poom.
Terrase üllatus: prantslased ei saa tema ees salajuttu puhuda
Delfi tööintervjuudel testitakse, mismoodi lahendaksid esikandidaadid olukorra, kui neile ühtäkki pannakse ette kiireloomuline ja kohest vastust nõudev sõnum Euroopa Komisjoni presidendilt. Ainus aga – see sõnum on prantsuse keeles, sest EL-i teise töökeele tähtsus eurokoridorides kasvab Suurbritannia lahkumise varjus.


Endisest kaitseväe juhatajast Isamaa eurosaadiku kandidaadiks saanud Riho Terras üllatas tööintervjuu komisjoni - prantsuse keelne lühike kiri ei valmistanud talle mingeid raskusi! See tähendab, et Terrase juuresolekul ei saaks ka europarlamendis tugevalt esindatud frankofoonsed jõud mingeid salajutte omavahel ajada.