"Riigieelarve strateegia arutelu oli vajalik selle jaoks, et valitsuskabineti 13 liikmest üheksa on esmakordsed ministrid, et nad saaksid ka teistest valdkondadest arusaamise, et kuidas juhtub nii, et kui riigi tulud on 11 miljardit, siis enamus sellest rahast on juba eelarves ära planeeritud ja poliitilisi otsuseid saab teha vaid väga väikese osa suhtes," selgitas Simson, miks esmakordselt ei jõudnud valitsuskoalitsioon Vihula mõisas toimunud seminaril otsusteni.

Uurides seepeale Simsonilt, kas sellise õppeseminariga võis õnnestuda selgitada Mart Helmele - kes möödunud pühapäeval väljendas erakonna volikogul seisukohta, et muuta riigieelarve tasakaalus hoidmise põhimõtteid - et riigieelarve baasseaduse muutmine pole võimalik. Simson kordas, et põhimõtete selgitamine võib aega võtta päevi.

Ta ei näinud probleemi, et kahepäevase õppereisi vältel tulemusteni ei jõutud. Ta sõnas, et tähtaeg on mai lõpus: "Absoluutselt, selles ei olegi probleemi, erinevatel erakondadel on erinevad prioriteedid, Keskerakonna prioriteet on pensionitõus, aga meie partneritel on teistsugused prioriteedid.

"Igal ministeeriumil on omad soovid, me oleme olukorras, kus mõni kantsler on oma soovide nimekirja ajalehes ära avaldanud. Kõigis nendes soovides tuleb leida mõistlik konsensus. Kui tahetakse karmimaid eelarvereegleid jätkata, kus tulud kasvavad, aga kulud ei kasvagi," arvas Simson.

Ta oli veendunud, et võrreldes EKRE-ga, kes saab enda põhilubaduse - aktsiiside langetamise ning Isamaa, kelle heaks tõenäoliselt II pensionisammas vabatahtlikuks muudetakse, ei jää ka Keskerakond vaeslapse rolli. "Riigieelarve strateegias vaadatakse ette neljal aastal, kui riigil tuleb lisavõimalusi, siis meie jaoks on pensionitõus prioriteet number üks," sõnas Simson.

Simsonilt uurides tema tuleviku kohta Euroopa komisjoni volinikuna ning paludes tal põhjendada, miks tema portfell jääb vähemprestiižete sekka, kostis Simson, et ühtegi volinikku ei saa pidada mõttetuks.

"Tõsi, asepresidenditeks saavad need poliitikud, kes on olnud enne peaministrid. Neid valdkondi, mis Eesti jaoks on olulised on enam, kui üks volinik täita saab. Mul on juba teatuid kohtumisi olnud" arutles ta.

Paludes Simsonil peegeldada, kas Keskerakonna valija tuleb üldse Euroopa parlamenti valima, sest ollakse pettunud, sõnas Simson, et erakonna valija oleks pettunud, kui oleks jäädud opositsiooni.

Intervjuu lõpus paluti Simsonil kommenteerida ka väidet, et Jüri Ratas on peaministriks EKRE valitsuses. "Jüri Ratas on peaministriks just selles valitsuses, mis püsib koos just tänu tema tugevale diplomaatiale ja heale meeskonnajuhtimisele. Loomulikult on siin kolm osapoolt, kelle seisukohad on erinevad ja kellega kompromissi leidmine on raske," kiitis Simson Ratast.

Uurides Simsonilt endalt, kus on tema, kogenud poliitiku piir, vastas ta, et ta ei plaani minna vastuollu enda isiklike seisukohtadega riigikogu hääletustel. Siiski nentis ta, et on õnneks koalitsiooninõukogu liige. "Ma saan need asjad läbi arutada ja ei pea tüli küla peale laiali vedama," sõnas ta.

Saate lõpus küsitakse alati "kas"-küsimusi:

Kadri Simson, kas riigieelarvestrateegia arutelu raames on olnud laual plaan tõsta käibemaksu?

Jah. Kõik maksud on ükshaaval läbi arutatud.

Kas teie hinnangul saab Taavi Aas oma tööga hästi hakkama, täites teie endist portfelli? Tema tegevusest pole sugugi kuulda.

Taavi Aas on väga võimekas tippjuht, kindlasti saab ta hakkama.

Kas see koalitsioon on läinud Venemaale lähemale ning kaugenenud Läänest?

Ei. See koalitsioon on väga Euroopa-meelne.

Kas Keskerakond on kaotanud oma vene valija, astudes EKRE-ga ühte liitu?

Ei. Me oleme endiselt nii eesti kui ka vene valija seas väga populaarne erakond.

Lõpetuseks, kas teie Kadri Simsoni, tänane ainus prioriteet on minna Euroopasse?

Minu prioriteet on täna aidata valitsust läbi riigikogu efektiivse töö, aga loomulikult pean ma silmas ka võimalusi Euroopas.