Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringu eesmärk oli välja selgitada, kui teadlikud on Eesti elanikud pensioni teise samba reformiga kaasnevatest muudatustest, millised on nende plaanid reformi jõustumisel ning kuidas plaanitakse kindlustada oma pensionipõlve.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juhi Kati Voometsa sõnul on inimeste teadlikkus plaanitavast pensionireformist murettekitavalt madal.

„Ebapiisavaid teadmisi näitab asjaolu, et kontrollküsimuseks esitatud valeväidet raha osalise väljavõtmise kohta pidasid õigeks ligi pooled vastanutest. Tulemustest paistab ka silma suur vastamata jätnute osakaal kõigi uuringus esitatud väidete puhul, mis viitab samuti vähesele teadlikkusele,“ selgitas Kati Voomets.

Inimesed ei saa aru pensionireformist ega ka pensionifondidest, selgub Swedbanki pensioniuuringu tulemustest.

Kas teise samba sissemakseid saab peatada, seda ei teadnud 45 protsenti küsitletutest. Kas väljavõetav summa mõjutab aasta tulubaasi ehk järgmisel aastal peab tulumaksu juurde maksma, seda ei teadnud 44 protsenti küsitletutest. Et teise sambaga saavad liituda ka need, kellel seda võimalust varem ei olnud, ei teadnud 47 protsenti vastanutest.

Kas teisest sambast saab raha osaliselt välja võtta, ei teadnud 34 protsenti vastanutest. Et saab jätkata iseseisvalt investeerida kasutades selleks pensioni investeerimiskontot, teadis 54 protsenti vastanutest, 24 protsenti vastas ei ja 32 protsenti ei osanud vastata.

Et raha väljavõtmisel tuleb kogunenud summalt tasuda tulumaks, teadis 60 protsenti inimestest, 12 protsenti vastas, et ei pea tulumaksu tasuma ja 28 protsenti ei teadnud, mida vastata.

Inimesed ei tea, et kui teisest sambast väljuda, siis millal saab uuesti sambaga liituda. Sedasi vastas 49 protsenti. 15 protsenti arvasid, et igal ajal saab uuesti liituda. Õieti ehk alles 10 aasta pärast saab liituda vastavalt eelnõule, vastas viiendik vastanutest.

Mida plaanivad teha inimesed peale pensionireformi?

Nendest, kes on sambaga liitunud, vastas 35 protsenti, et jätkavad teise samba fondides raha kogumist. Tervelt 34 protsenti vastasid, et kuna pole piisavalt infot, siis nad ei ole veel otsustanud. Viiendik vastanutest kavatseb raha välja võtta.

Ainult seitse protsenti kavatsevad jätkata teises sambas läbi loodava pensioni investeerimiskonto. Neli protsenti ei osanud vastata, kuidas nad kavatsevad käituda.

Kui suur on fondi haldustasu, selles osas valitseb absoluutne teadmatus. 90 protsenti küsitletutest ei osanud selle kohta midagi vastata.

Sellest viiendikust, kes ütlesid, et nad plaanivad raha välja võtta, olid plaanitud valikuteks kinnisvarasse investeerimine (35 protsenti), raha kandmine arveldus- või kogumiskontole (33 protsenti), laenude ja võlgade tagastamine (26 protsenti), raha kulutamine ostudeks või reisimiseks (23 protsenti), iseseisev investeerimine väärtpaberitesse (14 protsenti), kodulaenu sissemakseks (12 protsenti), ei oska öelda (kolm protsenti), muul moel investeerimine (kaks protsenti) ja kolmandasse sambasse kandmine (üks protsent).

Suur vahe on meeste ja naiste plaanides hakata väärtpaberitesse investeerima. Meestest märkis seda 18 protsenti vastanutest, aga naistest vaid üheksa protsenti.

Kas ise investeerimiseks on piisavalt teadmisi ja kogemusi?

Seniste kogemuste kohta vastas 43 protsenti küsitletutest, et nad omavad teadmisi, kuid mitte kogemust investeerimisel. Vähesel määral kogemusi omab veerand vastnutest. 18 protsenti ei oma ei teadmisi ega kogemusi. Piisavaks pidas investeerimiskogemust 12 protsenti vastnutest ja kaks protsenti ei osanud öelda.

Paljud plaanivad töötada ka pärast pensioniea saabumist

Pensionipõlve kindlustamise kohta oli populaarseim vastus, et töötatakse pensioniealisena. Sedasi vastas 46 protsenti. 30 protsenti loodavad teisele pensionisambale, 29 protsenti säästudele, 28 protsenti esimesele pensionisambale.

Kinnivara väljaüürimine on kavas viiendikul, laste toetusele loodavad 17 protsenti, isiklike asjade müügile 11 protsenti. Sama paljud loodavad ettevõtlustulule.

Mida siis kardetakse teise samba osas?

Populaarseim vastus oli see, et inflatsioon sööb raha ära. Sedasi vastas 44 protsenti. Ei kogune piisavalt raha, et sellest tulevikus abi oleks arvas 39 protsenti inimestest. Väike tootlus oli pinnuks silmas 31 protsendil. Teise samba natsionaliseerimist kartsid 17 protsenti ehk sama paljud, kes arvasid, et haldustasud on liiga kõrged. Seitse protsenti leidsid, et esimene sammas oleks suurem, kui teist poleks.

Palju on eestimaalastel finantsvara ja kuhu see on paigutatud?

Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla märkis, et ega Eestimaa inimesed ise ei väga investeeri. 60 protsenti finantsvaradest on hoiustel või rahas ja 29 protsenti pensionifondides. Keskmiselt inimese kohta on viis protsenti kindlustuses, kolm protsenti aktsiates, kaks protsenti muudes fondides ja üks protsenti võlakirjades.

Kokku on eestlastel finantsvarasid 10 169 euro ulatuses. Sellest hoiused ja raha on 6100 eurot, pensionifondides 2957 eurot, kindlustuses 471 eurot, aktsiates 333 eurot, fondides 214 eurot ja võlakirjades 95 eurot. Kohustusi on inimestel 7814 euro eest.

Mida siis teha?

Pankurid soovitavad enne otsustamist tutvuda oma teise pensionisamba fondiga – milline on olnud fondi pikaajaline tootlus ja kas riskitase on sobiv või peaks fondi vahetama.

Kui plaanis on teisest sambast raha välja võtta, siis enne lõpliku otsust soovitatakse selgeks teha tulumaksu tasumine, mõju aastasele tulubaasile ja uuesti liitumise võimalus.

Kui plaanis on ise investeerida, siis tuletatakse meelde, et investeerimisega kaasneb alati risk raha kaotada. Sestap tasub selgeks teha, palju oled valmis kaotama ja selle alusel valima endale sobiv investeerimisstrateegia.

Soovitatakse hoiduda kiiret rikastumist libavatest petuskeemidest – püramiidskeemidest või kahtlastest ja kiiretest tehingutest, mis tunduvad liiga head, et olla tõsi.

Pensioniuuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Turu-uuringute AS möödunud aasta novembrist detsembrini. Uuringus osales 740 inimest vanuses 18–65 eluaastat.

Allikas: ärileht.ee