Päästeamet teatas, et päästjad on kaks päeva Ida-Virumaal Toila vallas Kukruse külas ulatuslikku metsapõlengut kustutanud.
Tähelepanelikud Hiiumaa jahimehed tuvastasid rajakaamera vaatluste toel, et varasemale üksikule karule on tulnud juurde seltsiline, teatab Eesti Jahimeeste Selts.
3. mail jäi rajakaamerasse kaader, kus karu jälitab vasikaga põdraema, teatas Eesti Jahimeeste Selts.
Õppus Kevadtorm on tekitanud looduskaitsjates aastate jooksul suurt pahameelt.
9. mail kell 18.26 teavitati häirekeskust, et Saarde vallas Tali külas on taluhoovi tulnud noor ilves, kes üritab saada sisse kanalasse ning kuna loom oli väga julge, pelgas pererahvas ohtu ka väikestele lastele.
Võrumaa Soome küla elanik oli sel talvel ilvese jälgi kohanud palju ja tema unistus oli ulukit lõpuks ka kohata. Suur oli üllatus, kui loom tuli ise tema koduhoovi, teatab Eesti Jahimeeste Selts.
Eesti Jahimeeste Selts on oma kodulehel avaldanud metslooma häälte tundmise testi. Pane ka sina ennast proovile, kas oskad eristada näiteks kähriku häälitsusi ilvese omast? Või teha vahet punahirve ja karu möiretel?
Kevad toob meie puistutesse hulganisti sulelisi, kes on pikad talvekuud mööda saatnud soojades paikades. Aprillis ja enam mai alguses seavad siin end sisse must-kärbsenäpid, kes on meie kärbsenäppidest varaseimad saabujad.
Ilveste arv Eesti metsades on viimase kümnendi jooksul kasvanud 600ni. Kui pesakondade arv peaks kerkima üle 100, tuleb Keskkonnaagentuur välja ettepanekuga taastada ilveste regulaarne küttimine.
Kevadine metsas uitaja võib juba märgata, et nina on maast välja pistnud nii mõnedki seened – silma jäävad oma punase värvi ja elegantse oleku tõttu kindlasti harilikud karikseened, hooaja alguses kutsuvad uudistama kurrulised kuhikmürklid ja kogritsad. Kuid millist neist tasuks korjata, milline ag...
Alates tänasest kontrollib Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist metsatöödel. Ka sel aastal keskenduvad plaanilised kontrollreidid kaitsealadele ja linnurikastele metsadele, kus rikkumisel oleks linnustikule eriti suur mõju. Reidid kestavad juuni lõpuni.
Kunagi, üheksa aastat tagasi leidsin Järva-Jaani vallas isatalu metsast kauni täidisõielise sinilille, kirjutas Maalehele lugeja.
Igal kevadel sean sammud kohtadesse, kus talvel olen näinud palju märke põtradest. Nii mõnigi kord tulen tagasi uhke sarvega või koguni mitmega.
Trikid rehviga! 26. märtsi öösel tutvustas üks karu, kuidas saab teha harjutusi rehviga ehk rehvijoogat, kirjutas Eesti Jahimeeste Selts.
Koprajaht kuivenduskraavides tahetakse jälle ära keelata. Maaomanikud pole nõus ei jahieeskirja muudatusega ega selle põhjendustega.
Sageli olen just veebruaris ja veel märtsi keskpaigaski sattunud peale mitmele rongapaarile, kes taevalaotuses üksteist taga ajavad ning siis ühtäkki selja maapinna poole pööravad.
Kliimaministeerium plaanib jahieeskirja muudatusega keelata kopra aastaringse küttimise, muuta haneliste jahiaega ja võtta jahiulukite loetelust välja seitse ohustatud ja kahaneva arvukusega linnuliiki.
14. veebruaril jäi Võrumaal Ruusmäe külas rajakaamerasse kraavi kaldal askeldav aasta loom – udras ehk saarmas, kirjutab Eesti Jahimeeste Selts.
Loomade jäljeread on nagu looduse avatud aabits. Kui lugeda mõistad, jutustab see huvitavaid lugusid: kes on käinud, mida teinud, kuhu läinud. Looma ennast näeb inimene harva, jäljeridu võib harutada kasvõi mitu tundi järjest. Hea on teada, kellega sa eluruumi jagad.
Karupessa võib metsas jalutav inimene aga kogemata sattuda küll. See lihtsalt ei näe eemalt välja nagu kellegi talvituspaik.
Meil tegutsevatest ja pesitsevatest rähnidest on suur-kirjurähn vaieldamatult levinuim ja ka tuntuim, teda peetaksegi rähni musternäidiseks.
2024. aasta loomaks on valitud harilik saarmas (Lutra lutra), kelle populatsioon on pärast suuri arvukuse kõikumisi Eestis taastunud. Veekogul elav saarmas annab tunnistust naabruskonna üsna heast ökoloogilisest seisundist, looma kadumine aga elukeskkonna halvenemisest.
Möödunud laupäeval korraldati Vormsil suur ühisjaht, et tabada saarel end sisse seadnud hundid.
Liigne oht kariloomadele? Euroopa Komisjon tegi ettepaneku muuta huntide rahvusvahelist kaitsestaatust (12)
Täna avaldati põhjalik analüüs huntide populatsiooni olukorra kohta ELis ning selle põhjal teeb komisjon nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus, millega muudetaks Berni konventsiooni kohane huntide rahvusvaheline kaitsestaatus „rangelt kaitstud“ asemel „kaitstuks“.
Mida mitmekesisem on mets, seda paremini tunnevad ennast linnud, kirjutab Linnuvaatleja.
Vormsi jahiselts on selleks laupäevaks korraldanud suure hundijahi, sest võsavillemeid on saarel rohkem kui kunagi varem ja prognoos ütleb, et jaanuari lõpuks ajab nälg nad saarerahva lammaste-veiste kallale.
Mari Kartau: miks õppida ajaloost valikuliselt, kui võib võtta täispaketi
METSALEHT | JUHTKIRIMööduva aasta üks märksõnu on „loomad elutoas“ – ei möödu päevagi, kui me ei kuule hundi murtud lammastest, linna peal hängivatest ilvestest või rekordpesakondadega karudest.
Tihti juhtub, et väikestele lindudele väljapandud toitu tulevad proovima ka suuremad linnud, näiteks varesed. Samuti võib juhtuda, et toitu tulevad maitsma ka muud elukad, kirjutab Eesti Jahimeeste Selts.
Kuigi kaasaga võib sinitihane olla leplik, ei suhtu ta kõigisse nõnda härdalt. Pealtnäha kena ja malbe lind on üsna riiakas, eriti kui kõne alla tulevad territoorium ja toit.