Pentus-Rosimannus ütles Delfile, et niigi paisunud eelarve kulude tõttu soovitakse riiklikest kompensatsioonimeetmetest hoiduda, ent välistada neid ei saa.
Kütusehinnad on tõusnud enneolematutesse kõrgustesse. Kas te oskate öelda, mis võib olla nende lagi?
Kui te näitate mulle inimest, kes võtab julguse prognoosida, mis kütusehindadega toimuma hakkab... seda ei tee täna ka muidu väga täpse analüüsivõimega analüütikud. Määramatust on lihtsalt niivõrd palju. Keeruline on ka prognoosida, millises olukorras oleme paari kuu pärast.
Millised sektorid ja ühiskonna osad saavad kiiremini ja valusamalt pihta?
Sisuliselt puudutab energiahinna tõus kõiki. Küll mitte kõiki ühtviisi, see on perekonniti erinev. Kõik see, mis on kaasnenud Putini sõjaga Ukrainas ja on seotud energiahindadega, on jõudnud kõigisse Euroopa riikidesse kohale.
Kas valitsus plaanib mingeid leevendusi, näiteks aktsiisidega seoses?
Meil seisab ees hästi raske aasta. Ka riigi poolel tuleb hästi palju kulutusi, mida ei olnud võimalik möödunud aasta sügisel prognoosida. Eelarvet tehes valitses Euroopas veel rahu. Me oleme esialgu väga ettevaatlikud, kui jutt on maksukorjamisest loobumisest. Me oleme vaadanud rahandusministeeriumis, et kui kütusehinna tase peaks praegusel, pööraselt kõrgel tasemel säilima, siis kõrge hinna ja kütuse tarbimise koomale tõmbumise tõttu laekub aktsiisi hoopis 13 miljonit eurot vähem võrreldes plaanituga.
Kuna kulutused kasvavad ka seoses Ukrainast saabuvate põgenikega, siis peame olema eelarve vaates väga tähelepanelikud ja ettevaatlikud. See on hind, mida me maksame selle eest, et Ukraina võitleb sisuliselt ka meie vabaduse eest. See hind on kõrge, aga ei ole võrreldav sellega, mida Ukraina inimesed ise taluma ja maksma peavad.
Kindlasti ei saa välistada seda, et ka Eestis on vaja mingit valitsuspoolset sekkumist, kui on näha, et see periood venib väga pikaks. Me saame seda teha kasutada olevate võimaluste piires.
