VIDEO ja FOTOD | 78 aastat märtsipommitamisest. Põlevat Tallinnat näinud naine: katkistest koduakendest paistis igas suunas lõõmav tulemeri

Eestimaalaste jaoks on taevast allasadav surm aastakümnete tagune kogemus. Ukrainlased on aga viimase kahe nädala jooksul saanud tunda undavaid õhusireene ning sõjakoledusi ööst päeva ja päevast öösse. Sellest tulenevalt otsustasid märtsipommitamise mälestamise korraldajad ühildada austusavalduse nii 1944. aastal kui ka 2022. aastal kannatanute jaoks.

1944. aastal Uus-Tatari tänaval elanud naine teadis märtsipommitamisest rääkida oma kogemusest. Kodumaja keldris viibides vappuvaid seinu mäletav naine tõi koletust sündmusest välja ühe ereda tõiga - ilmestamaks, kuidas koges omal ajal sõda laps.

“Nii imelik, kui see ka pole, olid tulemas lihavõtted - mina olin siis kuueaastane ja minu suurim varandus olid väikesed penitsilliinipudelid. Igas pudelis oli eri värvi munavärv, neid tuli päästa ja need olid mul all keldris kaasas. Kui pommitamise vaheaeg tuli, ronisin keldrist välja ja matsin need puu alla,” jagas naine. Munavärvid pääsesid pommitustelainest tervena.

Irene märkis, et ükstapuha, kummale poole 1944. aasta 9. märtsil katkistest kodumaja akendest vaadata, lõõmas ringi tulemeri. “Hirm oli,” tuletas ta meelde. “Naabermaja katusele kukkus pomm.”

Kaitsevalmis noorsugu

Üritusele oli saabunud ka üks noormees, kes hoidis tasamisi küünlamerd jälgides rinnal nii Eesti kui ka Ukraina lippu.

“Olen täna siin, et näidata kaastunnet kõigile nendele, kes on hukkunud nii minevikus kui praegu Vene agressiooni tõttu,” jagas ta oma sealviibimise põhjust. “See on väga kurb, et ka teine rahvas peab tundma seda, mida me minevikus tundnud.”

Noormees soovis ukrainlastele jõudu vastupanuks. “Pidage vastu. Tuleme appi,” sõnas ta. “Kavatsen liituda Kaitseliiduga.”

Ratas venelastele: minge vabariigi pinnalt minema

Sündmusel viibis ka mitmeid prominente - sealhulgas näiteks Kersti Kaljulaid, Eva-Maria Liimets, Urmas Reinsalu, Jevgeni Ossinovski ning Jüri Ratas. Viimane soostus Delfile jagama mõningaid mõtteid seoses tänavu kahe erineva sündmuse vahele silla loomisega.

“Sõda, vägivald ja agressioon toob kaasa lõhutud elud, lõhutud pered, elamata elu, surma,” märkis Ratas, kes soovis ukrainlastele vastupidamist. Tema sõnum sissetungijatele kõlas järgmiselt: “Minge vabariigi pinnalt minema. Lõpetage pommitamine. See riik kuulub Ukrainale ja ukraina rahvale.”

Märtsipommitamisel tapeti 554 Eesti kodanikku

78 aastat tagasi - 1944. aasta 9. märtsi õhtul kell 19:15 - pommitas Nõukogude Liidu lennuvägi Tallinnat.

Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet, kahjustada sai 3350 - tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku, pea 20 000 elanikku jäi ilma oma kodudest. Muuhulgas hävis ka rahvussümbol teater Estonia ning rängalt sai kannatada ka vanalinn - seda just nimelt Harju tänava piirkonnas, kus mälestusüritust täna läbi viidi. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku.

24. veebruaril 2022 alustas end Nõukogude Liidu õigusjärglaseks kuulutanud Venemaa sõda iseseisva Ukraina vastu, mille linnu on üle nädala väldanud sissetungi raames pommitatud halastamatult. Vene-Valgevene rünnakutes on hukkunud või haavata saanud ÜRO hinnangul üle tuhande tsiviilelaniku. See arv kasvab pidevalt. Sajad tuhanded ukrainlased on põgenenud oma kodudest, miljonid elavad väga rasketes tingimustes.