Jaanus Nõgisto | Mind on alati huvitanud suurelt mõtlevad ja toimetavad inimesed, olgu siis muusikas või kunstis
(6)Valmis dokumentaalfilm MONUMENDIMEES, mis räägib loo Mati Karminist. Küsimustele vastab filmi režissöör Jaanus Nõgisto.
Oled Mati Karminiga “vana tuttav”, 1992 aastal tegid temast lühiportree. Miks otsustasid teha temast nüüd täispika filmi?
Jah, sain Mati Karminiga lähemalt tuttavaks juba 90-nendate alguses kui tegin ETV-le ja hiljem Eesti esimesele kommertskanalile RTV koos toimetaja Mariina Mälguga kunstisaadete sarja Eesti Nüüdiskunst. Oma aja kontekstis oli sari tähelepanuväärne, toimus ju sel ajal Eesti kunstielus plahvatus nii sisulises kui vormilises mõttes. Väljakutse luua tinglik „formaat kunsti- ja televisiooni ühendamiseks oli mulle paeluv. Selles kosmoses seiklemine oli mulle igati inspireeriv ja parimas mõttes silmapiiri laiendav. Muidugi ei saanud see pidu kesta kaua, sellist programmi ei saanud endale lubada ei avalik-õiguslik ega kommertstelevisioon.
2018 aastal asutasime koos Toomas Lepaga firma Artefilm ja otsustasime keskenduda just kunsti- ja muusikaprogrammi tegemisele. Portreefilmid dirigent Risto Joostist ja Tallinna Kammerorkestrist olid nn esimesed pääsukesed. Kirjutasin ideekavandi Mati Karmini täispikast kunstifilmist juba 2019 aastal. Küllap oli kavand liiga pöörane ja provotseeriv, Kultuurkapitalilt ja Eesti Filmi Sihtasutuselt meil rahastust saada ei õnnestunud. See selleks.
Mind on alati huvitanud suurelt mõtlevad ja toimetavad inimesed, olgu siis muusikas või kunstis. Mati Karmin on üks sellistest. Inimlikult oli ta mulle mõistatus ja just selle pärast inspireeriv. Ja siis plahvatas veel skandaal Jaak Joala mälestusmärgiga seoses. Tegelikult lükkaski see asja käima.
Mati Karmini töid leidub paljudes Eesti paikades. Kuidas need Sinu arvates rikastavad linnapilti, missugust kunstilist sõnumit need kannavad?
Tartus, Jaani kiriku kõrval võpsikus asub Mati Karmini loodud mälestusmärk Eesti esimesele üldlaulupeole. See on millegipärast mu absoluutne lemmik. Assotsiatsioonide rida mida see tekitab on lõputu aga ma pole nii sõnaosav, et seda paari lausega siinkohal kirjeldada. Mitmemõttelisus, peen käsitöö raske materjaliga ja mastaapsus on mind alati käima tõmmanud.
Mida sa pead Karmini töödest eriti väljapaistvaks?
Ma ei kujuta enam hästi ette Tartu Raekoja platsi ilma Karmini „Suudlevate tudengiteta““. See armas purskkaevuga skulptuur varjutab lihtsalt ja elegantselt kõik ümbritseva ja tekitab jällegi lõputu assotsiatsioonide rea. Selles on mängu ilu, kitš — aga kuradi äge. Tekib isegi tunne, nagu oleks skulptuur seal aegade algusest olnud.
Kas filmis käsiteltakse ka Jaak Joala saagat Viljandis. Sa ise oled muusik,
mis tundega sa seda lugu jälgisid?
Ega ma päris mööda sellest minna muidugi ei saanud. Kuigi oleks isegi tahtnud. Sotsiaalmeedias puhkenud hüsteeria selle mälestusmärgikese ümber oli mulle isiklikult piisavalt kõhedusttekitav. Turuplatsidemokraatia ja kunst ei ole ühendatav. Agressiivne vaenulikkus, solvav kõne- ja kirjapruuk on depresseeriv. Popkunsti zhanris, milles Mati Karmin selle tellimuse lahendas kangutas kaane lahti ka mitmete minu teekaaslaste madalatelt instinktidelt. Piinlik lugu.
Ükskord ammu, 1978 aastal, oli RUJA-l kontsert Kadrioru tennisehallis. Mind oli just paar päeva varem sõjakomissariaadis kiilaks aetud ja hiilisin pärast mängu kidrakohver käes häbelikult trammipeatuse poole. Äkki peatus kummide vihinal mu kõrval valge Zhiguli-Lux. Jaak kutsus mu autosse ja pakkus välja, et viskab mu Mustamäele ära. Rääkis, et muusika mida ta meie kontserdil kuulis, oli nii teistsugune kui ta on harjunud kuulama. Torkasin vahele, et Cliff Richard-ile tõesti ei sarnane. Ta naeris. Soovitas Alendril laval tuure maha võtta ja vähem möliseda. Oli sõbralik ja parimas mõttes toetavalt professionaalne. Suurima andega laulja Eesti popmuusika kosmoses. Respekt.
Filmile aitas kaasa ka hiljuti lahkunud ETV pikaaegse rezhissööri Jüri Tallinna perekond. Mis roll neil oli?
Kunagine ETV staarrezhissöör Jüri Tallinn kavandas dokfilmi Karmini Marie Underi monumendi loomisest. Jüri oli otseses mõttes mentoriks minu telekarjääri algusaastatel. Nii muusikaanalüüsi kui rezhii mõõtkavas. Olin tema assistendiks mitmete ERSO otseülekannete juures. Õppisin seda tehes hambad ristis partituuri lugema ja seda pildikeelde tõlkima. Pärast tema lahkumist 2018 aastal andis perekond Artefilmile 2 kõvaketast, mis sisaldasid tunde süstematiseerimata arhiivimaterjali protsessist. Selle lahtimuukimine ja mõtestamine oli mulle paras peavalu. Tehnoloogia on juba paari viimase aasta jooksul kiiresti arenenud, pealegi tahtis Jüri realiseerida ilmselt võib-olla parimas mõttes egoprojekti, tegi kõike ka kaameraoperaatorina ise. Lõppkokkuvõttes sain materjalist kasutada, no kuidas öelda – mitte just palju. Ag see oli väga oluline osa. Minu kummardus teispoolsusele...
Mis on kunstifilm? Film kunstist? Film kunstnikust. Mis on kunst?
Eks ma jutustan ikka suhteliselt subjektiivset lugu kunstnikust, Mati Karminist. Koos kõigi tinglike lohede ja vasturääkivustega, mis tema sees ja ümber lehvivad. Võtsin seda kui seiklust mulle ääretult sümpaatse inimese olemuse avamiseks. Sain seda realiseerides jälle natuke isegi targemaks. Iseasi, mida selle tarkusega peale hakata.
UUS dokumentaalfilm "MONUMENDIMEES" Delfis 12. märtsist Kogupaketi tellijatele tasuta (tavahind 5,99 €), vaata filmi SIIT.
