Vseviovi sõnul on julgeolekukord on väga pinev kogu Euroopa jaoks. "Arengud on dünaamilised ja diplomaatial on praegu veel võimalus. Loodetavasti see õnnestub ja eskalatsioon lükkub edasi ja jääb ära, aga igav periood Euroopa julgeolekupoliitikasse lähiajal ei naase."
Kantsler vastas ka küsimusele sellest, kuidas mõjutaks Venemaa sõjaline kontroll Valgevene üle Eesti julgeolekut: "Me näeme tänagi uudiseid sellest, et Venemaal on plaanis sõjalised õppused Valgevenes. See tähendab sõjaliste võimete liigutamist lähemale NATO piiridele. Me jälgime seda kõike."
Vseviovi sõnul võivad suveräänsed riigid teha oma territooriumil, mida nad tahavad, sealhulgas kutsuda sinna neid liitlasi, keda nad soovivad sinna kutsuda. "Ka meie NATOs viime läbi selliseid õppusi, mida meie peame vajalikuks. Probleem tekib siis, kui ühe riigi sõjavägi läheb teise territooriumile ilma kutsumata. Seda proovime me ära hoida," ütles ta.
Kantsler juhtis tähelepanu sellele, et kuigi liitlasvägede kohalolek on Eesti heidutuse üks elemente, pole see ainus julgeoleku tagamise meede. "On terve rida tegevusi, mis toimuvad piltlikult öeldes jäämäe veealuses osas. Planeerimine ja muud ettevalmistused, asjad, mis ka signaalina on teisele poolele arusaadavad. NATO töötab iga päev selle nimel, et oma heidutust ja kaitsehoiakut ida regioonis tugevdada," lausus Vseviov.
Kusti Salm: üks protsent SKPst ei ole juhuslikult valitud number
Euroopas järsult halvenenud julgeolekuolukorra tõttu otsustas valitsus suurendada Eesti otsest kaitsevõimet ja investeerib lähiaastatel laiapindsesse riigikaitsesse täiendavalt üle 380 miljoni euro.
Kokku lepitud summadest 340 miljonit eurot on planeeritud Eesti otsese kaitsevõime parandamiseks, suurendades kaitseväe varustatust. "Ma tahan seda numbrit siin eraldi rõhutada, see on umbes üks protsent SKPst ja seda mitte juhuslikult, vaid sellepärast, et saata poliitiline sõnum. Me võtame asja tõsiselt," ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm täna ajakirjanikele.
Salm täpsustas, et summast lõviosa läheb laskemoona varude täiendamisele. "See puudutab absoluutselt kogu nomenklatuuri, mis meil on: kõiki kaliibreid, õhutõrjet, tankitõrjet, miine ja kõike muud veel, mis meile relvastuses on," lausus kantsler.
Üle 40 miljoni euro suunab valitsus mittesõjalistele riigikaitse arendustele. Rohkem kui 32 miljonit eurot kulub sellest siseministeeriumi valitsemisala investeeringuteks, millega kasvab suutlikkus ohtu tuvastada ja sellele reageerida, tugevneb piirivalve ja elanikkonnakaitse ning vaatlusvõime, samuti evakuatsiooni läbiviimise ja massilise ebaseadusliku piiriületuse tõkestamise võime.
Lisaks paraneb välisteenistuse turvalise side lahendus, mis on kriisi korral hädavajalik, ja riigi suutlikkus teavitada kriisi oludes elanikkonda.
