Välitund ehitati üles vestlus-intervjuuna, mille aluseks on Kuusalu kooliperelt kogutud küsimused riigipeale, mida vahendavad õpilasomavalitsuse juht Mariella Soom ja abiturient Joosep Mürk.
Üks korraldajatest, õpetaja Mari Paenurm selgitas, et oma küsimustes ei ole noored lähtunud sellest, kui palju on presidendil Eestis võimu, vaid teadmisest, et president on esimene mees riigis ja tema käes on parim info otsuste tegemiseks. Paenurme sõnul tunnevad õpilased huvi, mida president arvab – kas pöördelistel ajaloolistel hetkedel oleks saanud teha midagi paremini, kust võiks minna kodanike kohustuste ja vabaduste piir, mismoodi lahendada päevajalisi probleeme nii lokaalsel kui globaalsel tasandil ning küsitakse lõpuks sedagi – kas rumalus võib lammutada riigi?
52 aastat vabadust, 52 aastat okupatsiooni
"30. november on Eesti Vabariigi omariikluse põlistumise tänupäev, sest just nüüd on meie riigi vabadusepõlv ühe päeva võrra pikem kui vangipõlv,“ ütles riigikogu esimees Jüri Ratas. "See tähendab, et iseseisva riigina oldud päevi on 104 aasta jooksul olnud rohkem kui okupeerituna oldud päevi."
Toompeal algas päev riigilipu heiskamisega Pika Hermanni torni kell. Lipu heiskamist assisteerisid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma, 20. Augusti Klubi esindaja Rein Veidemann, Memento esindaja Peep Varju, kodutütar Marie Elisabeth Kleinot ja noorkotkas Erik Tinnuri.
Riigikogu konverentsisaalis toimus seejärel omariikluse põlistumise tänupäevale pühendatud virtuaalkonverents, kus avasõnad ütles riigikogu esimees Jüri Ratas. Ettekannetega esinesid Teaduste Akadeemia president, akadeemik Tarmo Soomere, Tallinna Linnaarhiivi juhataja, ajaloolane Küllo Arjakas, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemann ning Eesti Rahvusringhäälingu teadustoimetaja Maarja Merivoo-Parro.
Vaata konverentsi täismahus:
