VIDEOLUGU | Eestis varitseb tükk Venemaad. Tee üle piiri võib olla märksa lihtsam, kui arvatakse
(321)On väheteada fakt, et Kagu-Eesti on koduks ühele Vene Föderatsiooni eksklaavile. Sellest omakorda kümme kilomeetrit lõuna pool asub Saatse saabas – palju tuntum näide Eesti ja Venemaa segaselt kulgevast piirjoonest. Piirikõnelustel Eesti delegatsiooni juhtinud Urmas Paet aitab vastata, miks Eesti-Vene piir siiani täielikult paigas pole.
Mõne kuu eest sõnas peaminister Kaja Kallas riigikogu infotunnis, et Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimine on vajalik, et konflikti korral ei saaks liitlasi eksitada.
"Ütleme, et Venemaa tuleb meile kallale ja me ütleme, et artikkel 5 ja NATO, tule appi. Mida hakatakse ehk tegema, on infosõda, et kus teil see piir ikkagi läheb. Kui meil tehnilist dokumenti pole, saab meie liitlased segadusse ajada," sõnas Kallas.
Ratifitseerimisprotsessi pole aga siiani algatatud. Isegi kui praegune välisminister Eva-Maria Liimets on kinnitanud, et on valmis kõnelustel esimese sammu astuma.
"Jah, ma pean [piirileppe ratifitseerimist] väga oluliseks, sest see on üks oluline aspekt, mis aitab tugevdada Eesti julgeolekut. Kindel piir, kindlam julgeolek," põhjendas ta 2014. aastal allakirjutatud, kuid seni ratifitseerimata Eesti-Vene piirilepingu olulisust ERRile. "Selleks, et siin mingit edasiminekut loota, saab Eesti teha esimese sammu ja öelda, et Eestil on selleks valmisolek," selgitas Liimets.
Miks lepingut siiani ratifitseeritud pole ning mis imekohad on Dubki küla ja Saatse saabas? Vaata artikli päises asuvast videost!