VIDEO | Pealinlased on neoonpunase rattatee suhtes eri meelt: ühe jaoks kui punane vaip, teise jaoks aga liiga erk lahendus
(51)
"Need punased teed peaks panema sinna, kus on ohtlikud ristmikud, mitte siia, Estonia ette või Reaalkooli ette," tõdes üks pealinlasest neiu, kelle silmis rattatee silmatorkav toon kuidagi linnaruumi ei sobi. "See on täiesti mõttetu, see ei tee midagi ohutumaks."
Seevastu kõlas ka arvamusi, mille kohaselt on tegemist täitsa meeldiva lahendusega ning millel olevat ka potentsiaali rattaliiklust ohutumaks muuta. Üks vanem härras nentis lausa, et tema silmis on tegemist justkui punase vaibaga.
Mida Estonia ees jalutanud inimestel täpsemalt öelda oli, saab kuulata juba videost.
Rattalinnapea: valimiseelne potjomkinlus
Rattalinnapea Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond) märkis Delfile, et kõnealuste punaste ajutiste rattateede näol on põhimõtteliselt tegemist linna valitseva Keskerakonna KOV-i kampaaniaga.
"Linnavalitsuse suvel alanud "ajutiste rattateede" ehitus on valimiseelne potjomkinlus," kritiseeris Pere. "Need ei tõsta rattaliikluse turvalisust, sest ei lahendata ohtlikke kohti (näiteks ristmikud), ei järgita rattastrateegiat ega isegi kasutata korralikku värvi kohtades, kus seda vaja on."
Tema silmis pole ajutised rattateed ei hästi disainitud ega ellu viidud. Näiteks peab ta probleemseks Viru keskuse toidupoe- ja peasissepääsu koos ülekäigurajaga Estonia puiesteel, kuna mitte kellelgi polevat aimu, kuidas seal liigelda tuleks.
"Konfliktid ja õnnetused hakkavad alles saabuma kahjuks," sõnas ta.
Pere nentis, et linn pole jalgrattaliikluses teinud just eriti eeskujulikku tööd, võttes arvesse asjaolu, et valdkonda üdini tundvate ekspertide nõu pole terve möödunud kümnendi jooksul absoluutselt arvesse võetud. Halbade näidetena tõi ta esile Kaarli-Toompuiestee ristmiku ja Gonsiori tänava.
Hästi disainitud rattateedest võidavad kõik: ka autojuhid, kellel on lihtsam ja sujuvam sõita, kui liikluses on vähem autojuhte, sest soovijatele on tagatud turvaline võimalus rattaga igapäevaselt sõita. Tallinna "ajutised rattateed" ei ole hästi disainitud ega hästi ellu viidud: konfliktid ja õnnetused hakkavad alles saabuma, kahjuks. Näiteks Viru keskuse pea- ja toidupoe sissepääs koos ülekäigurajaga Estonia puiesteel: mitte kellelgi ei ole aimu, kuidas kes seal liikuma peaks.
Pere jääb ootama tõsisemaid muudatusi.
"20% autoga liikujatest oleks valmis eraautost loobuma, kui linnavalitsus tagaks turvalised ja mugavad jalgrattateed ning parema ühistranspordi," sõnas Pere. "Ühiskond on pikisilmi ootamas muutusi. Tänu igale jalgrattaga liikuvale inimesele on liikluses vähem autosid trügimas ja autoliiklus muutub sujuvamaks. Meil on võimalik õppida linnadest siinsamas Põhjalas, kuidas linnaruumi teha kõigile turvaliseks, toimivamaks, meeldivamaks. Ka külmas, pimedas ja hõredalt asustatud linnas."
