Peaminister Kaja Kallas rääkis Delfile, et kolmandate dooside puhul eristatakse tõhustus- ja lisadoose. Tõhustusdoose vajavad madala immuunsusega inimesed, kes on üldjuhul vanemaealised, märkis Kallas ja lisas, et seega peaks kolmandate dooside tegemist alustama esmajoones hooldekodudest, et välistada sealseid viiruspuhanguid.

Lisadoose vajavad nn tavainimesed. Vaktsineerimine algas Eestis möödunud aasta detsembri lõpus, suurem meditsiinitöötajate kaitsepookimine läks lahti jaanuaris. Et kolmanda süsti vajadus tekib kuni kaheksa kuud pärast täieliku vaktsineerituse saavutamist, on esimestel kaitsepoogitutel tegelikult juba aeg saada kolmas doos. Sestap peaks Kallase sõnul olema kolmandate dooside tegemise graafik samasugune nagu esimestegi.

Kallas ütles, et ootab selle kohta sotsiaalministeeriumilt täpset kava. Millal kõnealune kava valmima peaks, Kallas veel öelda ei osanud. „Ootame seda plaani sotsiaalministeeriumilt lähiajal.“

Anna aega atra seada

Nakatumisnumbrid on tõusuteel, samuti kasvab haiglaravi vajadus. Kallase sõnul ei plaani valitsus aga uusi piiranguid praegu kehtestada.

Peaminister ütles, et politsei andmeil täidab piiranguid praeguse seisuga 80–85 protsenti inimestest. Ta lisas, et viiruselevikut pidurdavad meetmed on kehtinud lühikest aega, mistap on inimestel vaja aega, et nendega harjuda. „Tuleb anda aega, et atra seada.“

Kallas rääkis, et teadusnõukoda arutab praegu, milliseid indikaatoreid edaspidi silmas pidada nakkusohu hindamiseks. „Nakatumisnäitaja ei ole enam see, mis näitab adekvaatselt, kui suur oht on,“ märkis ta. „Nakatumine ei tähenda veel haigestumist ja haigestumine ei tähenda veel raskelt haigestumist.“

Mida arvab peaminister koroonatõendi mõttekusest, vaata juba videointervjuust.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid