„See on ju nii pikk maa!“ kostus marssijate seast. „Lähme parem bussiga,“ otsustati lõpuks.

Umbes 20 minutit hiljem oli poolsada inimest jõudnud Viljandi maantee algusesse. Aeg-ajalt huilgavad inimesed elavnesid niipea, kui mööda sõitsid tuututavad autod, mille akendel vuhisesid Eesti lipud. Tuututavaid autosid oli terve kolonn, ilmselt sama palju või rohkemgi kui tee ääres seisjaid.

„Mulle ei meeldi see, et Eestit tahetakse kaheks jagada, inimesi laheterdada – kes on saanud süsti ja kes ei ole saanud süsti,“ selgitas üks seisjatest, miks oli kohale tulnud. „Ma ei ole vaktsiinivastane.“

Teine teatas aga, et talle ei meeldi poliitikas valitsev demagoogia. Teda häirib ka see, et paljudes avalikes kohtades küsitakse koroonatõendit. „See on üks paljudest asjadest,“ märkis ta. Koroonatõendit peab ta võimu vahendiks eri ideoloogiate peale surumiseks.

Kolmas rääkis, et tuli kohale vabaduse ja ühismõtlemise nimel.

„Ma olengi terve ja see ongi nii,“ sõnas neljas, põhjendades, miks ta ei taha hakata näitama koroonatõendit.