Videost on näha, et muru, mille niitmisega tegeletakse, on elutu ja tuhm. Ökoloog Aveliina Helm on varem selgitanud, et taolised murukõrbed linnas annavad oma panuse liikide kadumisse. Murukõrb on see Helmi sõnul seetõttu, et seda võib elurikkuse seisukohalt vaadata nagu kõrbe, sest seal ei ole liikidel pelgupaikasid. Näiteks Saue vald otsustas selle aasta kevadel, et loobub muru kõrguse reguleerimisest justnimelt elurikkuse säilitamise nimel, vahendas ERR. Valla keskkonnaspetsialist rõhutas, et eriti põuasel ajal pärsib niitmine elurikkust ja lisaks taimeliikidele hävivad ka putukad ja linnud.
Miks pealinnas põuasel ajal siiski niitmistöid tehakse? Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg selgitas, et niitmistööd tegi ameti lepingupartner Tänavapuhastuse AS, kellele anti teada, et kuumade ilmade tõttu ei ole tarvis murualasid niita. Lepingupartner aga otsustas soovitust ignoreerida. „Oleme selle kohta nõudnud ka seletuse esitamist," lisas Sulg.
Tallinnal kulub suviste hooldustööde, sh muru niitmise peale aga päris priske summa. Tarmo Sulg sõnas, et ametil on aastaringseks murualade hoolduseks eelarves 1 212 000 eurot, sellele lisandub vastavate tööde maksumus kaheksas linnaosas ja linnaasutuses Kadrioru Park. Maist oktoobrini maksab linnavalitsus kõigi puhastustööde eest kokku 4,5 miljonit eurot.
Samas pöörab näiteks ülikoolilinn Tartu rohealadele eriti suurt tähelepanu. Eelmisel suvel teatas linnavalitsus, et lõpetab parkides katselappidel muru niitmise, et suurendada rohealade elurikkust. Tartu 2024 raames on linn loonud eraldi algatuse “Kureeritud elurikkus”, mille eesmärk on edendada linna rohealade elukeskkonda. Projektis uuriti parkide praegust elurikkuse seisundit ja tulemus ei ole rõõmustav – näiteks nii Keskpark, jõeäärsete kohvikute ümbrus Vabaduse puiestik on elu- ja liigivaesed.
