Seeri sõnul on praegu üle 6000 vaba aja vaktsineerimiseks. Tema hinnangul on kaitsepookimiseks loodud tingimused ja infot jagatud, seega peavad inimesed end nüüd kätte võtma ja minema vaktsineerima.

Ajaks, kui Eesti jõuab 70 protsendi eesmärgini, on pooltes Euroopa Liidu riikides juba kahe doosiga vaktsineeritud vähemalt 90 protsenti populatsioonist.

Seeri sõnul peitub madal vaktsineerimistempo põhjus selles, et eestlastel ei ole soodumust end lasta vaktsineerida. Seetõttu ei hinda ta halvaks tulemust, kui suve lõpuks vaktsineeritakse 56 protsenti elanikke.

Noorte ja laste vaktsineerimisel on Seeri sõnul kiiduväärne, et nädalas kasvab hõlmatus kolme protsendi võrra. „See pole üldse paha, arvestades, millal me avasime vaktsineerimise noortele,” ütles Seer.

Kolmapäeval kirjutas Päevaleht, et praegu tehakse nädalas keskmiselt 15 600 esimest kaitsesüsti. Selleks, et jõuda 70 protsendi eesmärgini, tuleb nädalas aga kaitsepookida veidi üle 25 000 varem vaktsineerimata inimese. See tähendab, et oleme graafikust maas umbes 10 000 süsti võrra nädalas.

Juulis peab esimese süsti saama veel ligi 50 000 inimest, et saavutada eesmärk. Teisipäevase seisuga on end esimesele kaitsesüstile nii juulisse kui ka augustisse aga kirja pannud vaid 12 595 inimest.