"Minu meelest on väga äge, et linn võimaldab linnarahvale erinevaid tegevusi," sõnas puiesteel aega veetnud noor tartlanna. "Autosid on vähem. Minu meelest võiks üldse terves Tartus autoliikluse ära kaotada."

Teinegi puiesteel aega veetnud naine nägi ettevõtmist positiivse nähtusena. "Võiksime selliseid asju kogu aeg teha, aga kui seda keskkonda pole, siis me kuidagi ei tule selle peale - et olla ja lugeda võrktoolis raamatuid kesklinnas," sõnas Delfile mõtteid jaganud naine.

Mis on aga kogu selle ettevõtmise mõtteline pool?

Tartu linna ruumiloome osakonna juhataja ja linnaarhitekt Tõnis Arjus märkis Delfile, et autovabaduse puiestee üritab suunata kõiki üheskoos mõtlema sellele, milline võiks linnaruum tulevikus välja näha.

"See on projekt, mis pöörab tähelepanu linna peamisele eesmärgile, milleks on inimeste koosolemine-kokkutulemine," võttis ta projekti lühidalt kokku. Ta märkis, et inimeste jaoks hea linnaruumi loomine lähtub suuresti just nimelt sellest samast kontseptsioonist - linn kui koosolemise koht.

Millised on tema silmis aga linnaruumi tulevased suurimad väljakutsed, saab selgeks juba videointervjuud kuulates:



Taustast

Alates 9. juulist kuni 8. augustini saab Tartu südalinnas nautida teistlaadset linnaruumi - kuuks ajaks avatud Autovabaduse puiestee annab võimaluse muuta tavapäraselt autotee funktsiooni kandva Vabaduse puiestee jalakäijate ja kergliiklejate pärusmaaks.

Tartu linn on märkinud, et Autovabaduse puiestee ellukutsumisel on palju erinevaid eesmärke. Näiteks soovitakse elavdada kesklinna, ühendada omavahel paremini Emajõge ja südalinna, pakkuda toredaid vaba aja veetmise võimalusi, toetada kohalikku ettevõtlust, tuua kokku erinevad põlvkonnad ja tugevdada ka kogukonnatunnet.

Autovabaduse puiestee on kuuks ajaks loonud programmi, mis toob kokku nii noored kui vanad. Tegevust leiavad nii seltskonnatantsuhuvilised, kunstiarmastajad kui ka muusikanautlejad. Programmiga saab lähemalt tutvuda siin.