“Saemeheameti pidajaid on jäänud järjest vähemaks. Ohtlik füüsiline töö välistes ilmastikutingimustes on muutunud ebapopulaarseks,” kurdab metsaülem Toomas Haas. “Uuendusraiete, sealhulgas aegjärksete raiete korral ei anna saemees töö kvaliteedi mõttes eelist. Väljaõppinud masinamees teeb töö sama kvaliteetselt, aga oluliselt kiiremini.”
Uurimisprojektis osalev doktorant Martin Tishler ütleb, et valik saemehe ja harvesteri vahel taandub konkreetse puistu iseloomule ning asukohale ja sõltub ka eesmärgist. “Näiteks Järvselja turberaie katsealal teeb tööd saemees,” märgib ta. Keskmisena on saemehe töö muidugi ka kallim.
Taimestikule ja pinnasele on Tishleri sõnul hullem just kokkuveotraktor, kuna alal sõidetakse mitmeid kordi edasi-tagasi. “Kuna katsealade eesmärk on uurida uuendust, on üks abistav eesmärk kokkuveoteede vähesus ning sellele aitab harvester kohati rohkem kaasa kui saemees,” selgitab Tishler. “Nimelt suudab piisavalt võimas harvester liigutada ka suuri puid sinna, kuhu täpselt vaja, ehk piki plaanitavat kokkuveoteed, et ülejäänud pinnast säästa ja säilitatavaid puid vigastuste eest kaitsta. Ka järkab see palgid kohe kokkveotraktorile kättesaadavasse ulatusse, lisaks on võimalik oksad ja ladvad kokkuveotee tugevduseks kohe õigesse kohta laasida.”
Tishler lisab, et loomulikult suudavad tublid saemehed ka väga hästi planeerida, ning ta usub, et kitsamates oludes ja väikestel pindadel võivadki nad olla paremaks valikuks.
