Värskelt valitsuses tehtud ja eurorahade kasutamisega seotud otsustest rääksidi rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning rahandusministeeriumis nende teemadega tegelevad Kadri Tali, Triin Tomingas ja Kaire Luht. Eestil on seekord laiali jagada 4,83 miljardit eurot.

Eesti eesmärk on eurotoetuste toel aidata ettevõtjatel kriisist tugevamana väljuda ning toetada majanduse ja teiste valdkondade mitmekesist arengut. Eurotoetused jõuavad pea kõikidesse Eesti elu valdkondadesse meditsiinist hariduse, rohe- ja digipöördest tööstusinvesteeringute ning kiire internetini.

Pentus-Rosimannuse sõnul ei tohiks eurorahasid aga käsitleda külvatud rahana, vaid seda peaks võtma vahenditena, mis kindlustavad Eesti tulevikku. Suur osa rahast läheb Euroopa Liidu jaoks olulistesse valdkondadesse nagu digi- ning rohepööre. Seetõttu on toetuste kasutamisele esitatud ka võrdlemisi ranged tingimused. Samas ei pea Pentus-Rosimannus seda probleemiks, sest tema sõnul kattuvad Eesti prioriteedid neis teemades ELi prioriteetidega.

Lisaks taastuvenergiale üleminekule panustatakse rohepöörde raames aga ka energiasäästule: "Kõige mõistlikum energia on see, mis jääb kasutusele võtmata," ütles Pentus-Rosimannus. Seetõttu investeeritakse märkimisväärne summa ka energiatõhususe parandamiseks. 390 miljonit eurot kulub kortermajade renoveerimiseks.

340 miljonit eurot läheb õiglase ülemineku tagamiseks Ida-Virumaal. Kaire Luht rääkis, et väljakutsete ring Ida-Virumaa jaoks on väga lai: "Peame asendama töökohti, aga on ka väljakutseid, mis puudutavad keskkonnatemaatikat või sotsiaalseid teemasid."

Huvitavamatest projektidest eraldatakse raha Ülemiste raudteeterminalile, Vanasadama trammiliinile ning Rohuküla raudteele.

Pentus-Rosimannuse sõnul soovib Eesti Euroopa Liidust saadavat teadusrahastust kasutada ülikoolide ning ettevõtete koostöö edendamiseks: "See mure on olnud läbiv, et teadust tehakse, aga ettevõtjateni need teadustulemused ei jõua."

Rahandusministeeriumis räägiti ka edasisest protsessist, kuidas täpsemaid tingimusi koostöös partnerite ja Euroopa Komisjoniga välja töötatakse ning millal saab raha taotlema hakata. Kõige kiiremini võetakse kasutusele kriisiabifond, suuruses 174-177 miljonit eurot. Selle raha taotlemine loodetakse avada juba mai alguses.

Teiste toetuste Euroopa Komisjoniga kokku leppimine võtab mõnevõrra kauem aega. Enamikele fondidele kandideerimisvoorud loodetakse avada tänavuse aasta lõpuks. Samas mainis rahandusminister Pentus-Rosimannus, et Eestil on jagamata ka võrdlemisi suur kogus eelmise eelarveperioodi toetustest, mida on selle aasta jooksul võimalik teha.