Kargel talvehommikul kostab Keila külje alt Janeki ja Laura koduõuelt õrna kandlemängu. See ei ole pelgalt etendus külalistele, vaid nad mängivadki kanalas kannelt. Tõsi, keel ei paindugi nii peent ja omanäolist hoonet kanalaks nimetama. See on uhke põhust ja savist ehitis, mis saab endale tänavu haljaskatuse. “Jah, kanalas me vahel kannelt mängime ja teed joome – eelkõige sellepärast, et meile endale meeldib kanalas aega veeta ja siblijaid jälgida. Kanade muusikaline harimine on selle juures rohkem teisejärguline,” ütleb perenaine muheldes.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid