VIDEO | Korstnapühkija hoiatab: "Miskipärast liigub info, et pühkima peab igal teisel või viiendal aastal. Tegelikult ikka kord aastas!"

Päästeameti statistika kohaselt on tänavu toimunud 49 tulekahju, mis on saanud alguse hooldamata küttesüsteemidest. “Miskipärast liigub info, et pühkima peab igal teisel või viiendal aastal. Tegelikult peab pühkima kord aastas ning iga viie aasta tagant peab kutsuma korstnapühkija,” ütleb staažikas korstnapühkija Juhan Räni.

Enne küttehooaja algust tuleb ahjud ja muud tulekolded puhastada ning seejärel kontrollida, et need oleksid töökorras. Kortermajades ja ridaelamutes peab kutseline korstnapühkija puhastama tahkeküttel töötavat ahju, kaminat, pliiti ja nende lõõre ning korstent. Ehkki kui eramajades võib seda ka ise teha, paneb Räni südamele, et inimesed ei hoiaks raha selle arvelt kokku, kust ei peaks. “See, mida inimesed teevad, võib lõppeda kas tulekahjuga või ei saada piisavalt puhtaks, mistõttu kulub 30-50% rohkem kütet.”

Kuigi lõõri on võimalik eramajades ka ise puhastada, on selleks vaja siiski mõningal määral teadmisi. “Kui ei oska, ärgu puhastagu. On inimesi, kes on pudeliharja või põrandakaltsuga pühkinud. On ka neid, kes pühivad tuha lihtsalt ära,” räägib Räni.

Kui on aga tahe ise pühkida, soovitab Räni kõigepealt selgeks teha, milline on maja küttesüsteem ja selle omapära. Seejärel tuleks konsulteerida korstnapühkijaga, kes annaks soovitusi, milliseid vahendeid on vaja korstnapühkimiseks kui ka lõõri puhastamiseks.

Vaata videot, kuidas lõõri puhastada ning mida selleks on vaja.