Ibrus nentis, et nooremad internetikasutajad kardavad avaliku ruumi emotsionaalset fooni, mistap eelistavad nad aruteludes kaasarääkimisele päriselulisi tegevusi ühiskonnas osalemiseks.

Meediaprofessor märkis, et oluline roll aruteluruumi neutraliseerimisel on ajakirjandusel. Eesti meediasüsteem on rahvaarvu arvestades küllaltki rikkalik ja palju on kultuuri- ning erialaväljaandeid. „Spetsiifilise dialoogi kohti on, aga küsimus on, kas üleriiklik meedia on alati võimeline neid eri teadmisi keskpõrandale kokku tooma,” osutas Ibrus. Ta tõi välja, et probleeme on teaduskommunikatsiooniga, kuivõrd Eesti ajakirjandus on ühest küljest „teaduse usku”, andes teadlastele palju sõna, kuid teisalt muudetakse nende osalemine ajakirjanduses tihtilugu etenduseks ja arutelud ideoloogiliseks.

Inimarengu aruanne tõi eraldi probleemina välja maakondliku meedia hääbumise. Vaata videost, miks on see probleem ja mida näevad aruande koostajad lahendusena.