VIDEO | Martin Helme: kui Euroopa Liidu arhitektuuris toimub põhimõtteline nihe, siis on vaja referendumit

Martin Helme on Euroopa Komisjoni lisatoetuste paketi osas kriitiline ning viitab, et see toob kaasa uusi kohustusi, näiteks kehtestataks makse, mis automaatselt kohustuslikud.

Euroopa Komisjon tegi eile avalikuks pärast koroonapandeemiat ähvardava suure majanduskriisiga võitlemise kava. Käidi välja kuni 750 miljardi euro eest lisatoetusi ja laene, mis peaksid aitama liikmesriikidel majandussurutisest kiiremini taastuda.

Martin Helme sõnas, et tuleb põhjalikult tutvuda nn peene kirjaga, mis esimestesse dokumentidesse pandud. "Seal on juures terve plejaad eeldusi, mis tulevikus hakkab juhtuma kogu Euroopa Liidu arhitektuuriga," märkis ta ja lisas, et neid otsuseid pole võimalik joostes teha.

Mida muudatused meile kaasa toovad? Helme tõi näiteks, et Euroopa Liidu poolt võidakse kehtestada makse - näiteks plastikumaks ja digimaks. Need kehtiks meile automaatselt. Ta viitas ka, et praegu paistab, et suuremaid toetusi hakkavad edaspidi saama Euroopa lõunaosas asuvad liikmesriigid.

Kas ehk oleks vaja uut referendumit? "Kui tõesti räägime väga põhimõttelisest nihkest Euroopa Liidu arhitektuuris, siis ma ei kujuta ette, et see oleks võimalik rahvalt mandaati saamata," viitas ta, et see oleks vajalik.

Intervjuu lõpuosas on juttu sellestki, mis Helme arvab sellest, et Euroopa Liidu võimukoridoridest ei pruugi Rail Balticu puhul abi olla ehk rahasüsti ei tule. Sel teemal peatus täna pikemalt ka EPL.