VIDEO: Janika Koch-Mäe: soojendus on iga treeningu lahutamatu osa

25- 26. aprillil toimus LHV Tervisejooks ja –kõnnisarja 1. etapp, 1.päev oli Kadriorus ja 2. päev Vabaõhumuusemis. Osaleda said kõik tiimid ja individuaalosalejad, kes olid ennast varem sarjaks registreerinud. Ka need tiimid ja individuaalosalejad, kes ei jõudnud esimesele etapile osalema, saavad edaspidi 1.etappi järele teha. Ka lastega peredel on võimalik sarjaga liituda, kuna kohapeal on lastehoid ja telk.

Enne jooksmist on alati soovitav teha soojendusharjutusi ja keha pingutuseks ette valmistada. Soojendusharjutusi näitas Töökohaspordi kuu ja alanud LHV Tervisejooks ja –kõnnisarja puhul harrastajatele ette Sparta treener Janika Koch-Mäe.

Janika Koch-Mäe on 14 - aastase kogemusega rühmatreener, personaaltreener ja toitumisnõustaja. Janika tegemistel saab hoida silma peal Facebookis ja Instagramis “sinutreener” nime all.

Janika Koch - Mäe:
“Soojendus on iga treeningu lahutamatu osa, mille eesmärgiks on lihased, liigesed ja kõõlused eelseisvaks pingutuseks ette valmistada. Samuti paraneb lihaste verevarustus ning organismi varustamine hapnikuga. Korralik soojendus (ca 10 min) vähendab tunduvalt vigastuste riski ja parandab sportlikku sooritust. Soojendusharjutuseks enne jooksu sobivad hästi „klassikalised“ võimlemisharjutused : põlveringid, puusaringid, kerepöörded, raskuskanded, dünaamilised venitusharjutused, kerge sörkjooks, põlve- ja sääretõstejooks. Jooksmisega alles alustades oleks mõistlik esialgu teha sörkjooksu ja kiiremat kõndimist intervallidena vaheldumisi (näiteks 2min/2min, 3min/1min), et kasvatada aeroobset baasi ning kui treeningpulss on normaliseerunud, püüda pikemaid distantse rahulikult joosta. Suurim viga, mida alles alustajad teevad, on see, et kõik jooksutreeningud kulgevad anaeroobses pulsitsoonis, mis ei ole mõistlik. Seetõttu inimesed sageli ka loobuvad, sest jooksmine on nende jaoks kõike muud kui meeldiv. Alustades kiirkõnniga ning vahele lühikesi sörgi-intervalle tehes on enesetunne parem ning jaksu teha pikemaid distantse. Selle kaudu õpetame ka oma keha kasutama energiana rohkem rasvavarusid. Anaeroobse iseloomuga treening võiks kuuluda tervisesportlase treeningkavva ühel korral nädalas (maksimaalselt kahel, sõltuvalt juba eesmärkidest). Siinkohal ei tahaks kindlasti üldistada, kuid ikka ja jälle näen oma töös, et mõne tervisesportlase treeningud ongi vaid anaeroobsed – iga treening ei pea olema stiilis „ninast – veri-väljas“!

Sparta spordiklubi pakub kõikidele jooksuhuvilistele eraldi jooksugrupi treeninguid, mis pakuvad treenimisvõimalusi nii harrastajatele kui sportlastele. Sparta jooksugrupi ühistreeningutel tegeletakse lisaks jooksmisele jooksu- ja hüppeharjutustega ning teiste üldkehaliste harjutustega, mis on hea jooksuasendi ja sportliku vormi aluseks.
Lisaks regulaarsetele treeningutele korraldatakse muid ühiseid üritusi: kevadel ja sügisel nädalalõpu jooksulaagrid, nädalavahetuse ühised pikad treeningmatkad, ühised jooksuüritustele sõidud, saalihoki mängimine ja palju muud.

Kes päris jooksugrupiga kohe liituda ei tihka, aga väljas liikuda meeldib, siis neile on eraldi loodud algajate liikumisgrupp, mille eesmärgiks on suunata inimesed liikuma, alustades kergemast saalitreeningust või metsas jalutamisest ning jätkates mõne aja pärast juba lühemate ja kergemate jooksudega. Kui inimene on otsustanud hakata liikuma, siis just see on alustamiseks õige koht. Mõnes mõttes on tegemist jooksugrupis osalemise ettevalmistusega.”

Aprillis tähistatakse Eestis juba teistkordselt töökohaspordi kuud, mida korraldavad Eesti Olümpiakomitee, Ühendus Sport Kõigile, Eesti Firmaspordi Liit ja Kultuuriministeerium. Algatusega kutsutakse inimesi üles töökohal või koos kolleegidega liikuma ning tööandjaid looma oma töötajatele liikumisvõimalusi.