EV 100 PERET | Keio ja Gerdi pere lugu: meie Eesti ei koosne vaid ühtmoodi mõtlevatest inimestest
28- aastane Keio jagab elu oma kaaslase Gerdiga, kes küll nagu paljud eestlased töötab hoopis võõrsil ja veedab aega nende ühises kodus, suures esimese vabariigi aegses talumajas siis, kui tal on puhkus. Vabariigi aastapäevaks on Gert muidugi koju tulnud, aga Keiot ootavad ees ka mitmed pidupäevaga seotud ülesanded: tema ametite hulka kuuluvad nii koorijuhi, muusikaõpetaja kui ka kultuuritöötaja oma.
Koerust pärit Keio kolis Rakverre mõni aasta pärast Otsa-kooli lõpetamist, lapsepõlves viiulit mänginud poiss õppis seal koorijuhiks. Uues linnas sai temast aga kultuuritöötaja ehkki koorijuhi ametit ta muidugi maha ei pannud. Muu hulgas on ta olnud ka punklaulupeo peadirigent.
Gerdiga kohtus Keio neli aastat tagasi Itaalias. Praegu peamiselt Saksamaal töötav Gert resideerus siis seal ja Keio sattus talle koos ühise sõbrannaga küllal.
Nädalasest reisist sai alguse suur armumine ning ehkki nad endiselt pidevalt samas riigis ei ela, aitab internet neil siiski igapäevaselt ühendust hoida. "Hommikukohvid ja õhtused veiniklaasid saab Skype'i teel ikka koos joodud," kinnitab Keio.
Kodu jagab Keio igapäevaselt neljajalgsete sõpradega: toakoerast taksi, suure musta õuekoera ja isepäise kassiga. Kuna ruumi on kunagises vabadusvõitleja majas palju - nõukogude ajal tehti sellest hoobilt nelja korteriga elamine - pakub Keio aegajalt peavarju ka Rakveres töötavatele vabatahtlikele.
Vaata videost! Keio pere lugu saab lähiajal pikemalt lugeda LP-st.