VIDEO: Miks on oluline teha koormustesti?

Aprillis Fitnessikuu raames treeningutega alustanud algajate pilootgrupp käis Spordimeditsiini Sihtasutuses koormusteste tegemas. Testid viis läbi spordimeditsiini eriala arst- resident Pii Müller. Rühma treenib ja koolitab Arctic Spordiklubi fitness-juht Eve Reitalu. Kõikidel rühmaliikmetel oli jäänud treenimisest pikem paus.

Koormustest annab põhjaliku ülevaate inimeste hetkevormist ja peale pikka pausi on kindlasti nutikas enne tuhinal treeningutega alustamist pöörduda spordiarsti poole ja oma vormi hinnata lasta. Ka tublidel harrastajatel on soovitav aeg-ajalt oma tervist kontrollimas käia.

Koormusteste teostas Pii Müller spordimeditsiini eriala arst-resident, Spordimeditsiini Sihtasutusest.

Koormustest on diagnostiline meetod, kus laboratoorsetes tingimustes uuritakse organismi kohanemisreaktsioone doseeritud füüsilisele koormusele. Koormustesti tulemused võimaldavad võrrelda patsiendi võimekust soo ja vanuseliste keskmistega ning korduval uuringul ka iseendaga.

Spordimeditsiini Sihtasutus

Algajate grupi saatsid aprilli alguses teele Tõnu Tõniste Eesti Olümpiakomitee ja Ott Kiivikas Eesti Fitnessi liidu poolt. Pikaajalise kogemusega Arctic Spordi fitnessijuht Eve on grupi liikmeid treeninud: tehtud on palju individuaalseid trenne, kui ka ühistreeningud. Toimunud on loenguid, kus osalejad on saanud palju infot teadliku treenimise ja toitumise kohta. Peagi ilmub artikkel, mis võtab kokku, kuidas rühmal läks.

Kogu aprilli vältel kestab Eesti Olümpiakomitee, Ühenduse Sport Kõigile ning Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu eestvedamisel fitnessikuu, mille eesmärgiks on tuua fitness kõikidele inimestele lähemale, propageerida tervislikku eluviisi ja innustada eestimaalasi rohkem liikuma, teadlikult treenima ja enda eest hoolitsema.

Keiti tagasiside koormustestile:

Keha koormustest andis mulle parema ülevaate oma kehast ja selle võimekusest. Kui varem tundus, et aneemiast tingitud pearinglus peale trenni tähendab, et trenn pole ikkagi mulle, siis tänu koormustestile sain teada, kuidas minu keha tahab taastuda, et pearinglused trenniisu ei tapaks.
Tean, millisele väsimusastmele oma keha viia ja kuidas treeninguid lõpetada.
Väga oluline on kehakoostises protsentuaalne tasakaal. Kui pika tüdrukuna on selline kaalunumber täiesti normaalne, siis rasvaprotsent on siiski kõrgemal piiril. Ma ei pea taga ajama kaalunumbrit ,vaid hoopis kehakoostise paremat tasakaalu. Lõppeesmärk on ju siiski elada tervislikult, mitte lihtsalt tuulega ära lennata.

Laidi muljed koormustestilt:

Tulemuste põhjal sain teadlikuks oma nõrkadest külgedest ning soovitused, mida treeningutel arvesse võtta: samuti pulsisageduse määra, mida treenides jälgida. Julgustav oli kuulda, et soovituslik treeningute sagedus nädalas oli minu ootustele vastav.

Kuido tagasiside koormustestile:

Koormustest oli väga põhjalik ja meeldiv. Sain enda kohta teada päris palju ja põhjalikku infot, millest siiani polnud aimugi (südamefilm, vererõhk, keha rasvaprotsent jne) Arst, kes koormustesti läbi viis, oli väga asjalik ja oma ala professionaal. Leppisime kokku, et aasta lõpus lähen ja teen kindlasti uue koormustesti, et näha, kuidas ja kas eelnevad tulemused on muutunud.

Alice tagasiside koormustestile:

Kartsin veidi koormustesti, kuna olin 13-aastasena käinud koormustesti tegemas ja see oli kõike muud kui meeldiv. Keskuses oli väga meeldiv teenindus, õde võttis verd ja kontrollis südame tööd, kõik läks väga kiiresti ja sujuvalt. Arst, kellega kohtusime, oli väga meeldiv, sain temaga kohe hea kontakti, ta kinnitas, et muretsemiseks pole üldse põhjust. Koormustest toimus rattal, kus iga paari minuti järel lisati raskust juurde, samal ajal mõõtis arst nii vererõhku, kui jälgis südame tööd. Test kaua ei kestnud ja tõepoolest, polnud midagi karta! Arst seletas kõik tulemused ära ja andis rohkelt nõuandeid, kuidas ja kui palju sportida ja üldse liikuda tervislikuma elu suunas. Ma jäin kogemusega väga rahule!

Epu tagasiside koormustestile:

Ausalt öeldes kartsin ka mina seda koormustesti nagu tuld. Kodunt lahkudes hakkas süda ikka korralikult peksma, kuna ma ei olnud seda kunagi teinud, ega teadnud mis ees ootab. Kartsin ka seetõttu, et ma pole eriti jalgrattaga sõitnud. Spordiarst, Pii Müller oli väga tore ja asjalik. Rahustas üpris kiiresti maha ja seletas, mis meid ees ootab. Test iseenesest oli väga põhjalik ja andis põhjaliku ülevaate, mis pulsisagedusel võin treenida, et enesetunne oleks super. Soovitan kõigile koormustesti teha, kuna see annab suurepärase ülevaate nii tervisest, vormist ja enesetundest.

Mis on Spordimeditsiini Sihtasutus?

Spordimeditsiini Sihtasutus on 1998. a. avalikes huvides loodud spordimeditsiini ja sporditeaduse arendamise ning eelkõige noor- ja tippsportlaste spordimeditsiinilise teenindamise asutus, kus tunnustatud ja pikaajalise töökogemusega spordiarstid teevad haigusi ja traumasid ennetavaid, tervist edendavaid, taastumist kiirendavaid ja kehalist töövõimet määravaid meditsiinilisi uuringuid. Sihtasutus osutab spordimeditsiiniga seonduvat arstiabi ning tervishoiuteenuseid.

Vaata lisaks http://www.sportmed.ee/

Koormustestil Spordimeditsiini Sihtasutuses teostatakse:

- üldise kehalise võimekuse (nimetatakse ka koormustaluvuseks, töövõimeks, aeroobseks võimekuseks, aeroobseks töövõimeks, vastupidavuseks) kui ühe tervisenäitaja hindamiseks;

- kaebuste (rütmihäirete kahtlus, rindkerevalud, hingamishäired, peavalud jms) selgitamiseks;

- südame-veresoonkonna varjatud haiguste avastamiseks;

- treeningutega alustaja lähtevõimete selgitamiseks;

- treeningute efektiivsuse objektiivseks hindamiseks;

- südame- ja hingamisprobleemidega haigetel reservide ja ravi efektiivsuse hindamiseks.

Spordimeditsiini Sihtasutuses viib koormustestid läbi patsienti uuriv spordiarst, keda abistab medõde. Koormustesti ettevalmistamisel kleebib medõde uuritava rindkerele ühekordsed elektroodid, kardiopulmonaalseteks uuringuteks kinnitab näole maski ja ühendab kõikvajaliku aparatuuriga. Patsiendi soovi, varasemalt sooritatud koormusteste, tervislikku seisundit ja spordiala arvestades tehakse astmeliselt tõusvate koormustega koormustest kas veloergomeetril (VEM) või jooksurajal (nimetatakse ka koormusrada, jooksulint, tredban, treadmill).

Arst jälgib koormusel ja taastumisel pidevalt südame-veresoonkonna kohanemisprotsesse 12-lülitusega EKG-l, fikseerib koormusastmetel südamelöögisageduse SLS, (SLS on tervetel patsientidel sama, mis pulsisagedus PS ehk pulss) ja mõõdab vererõhku (RR).

Koormustest lõpetatakse patsiendi poolt halva enesetunde korral või maksimaalse tulemuse saavutamisel. Arst lõpetab testi uuritava tervisenäitajate halvenemisel või soovitud tulemuse saavutamisel.

Saavutatud tulemuste alusel hinnatakse töövõime näitajaid.

Töövõime näitajad VEM-il: maksimaalne koormus W, PWC170, PWC170/kg, koormustaluvus W/kg, MET, VO2max(peak). Töövõime näitajad jooksurajal: standardse koormuse puhul soorituse kestvus, max kiirus/kaldenurk, PWC170, PWC170/kg, koormustaluvus MET, VO2max(peak).

PWC170 (Physical Working Capasity) arvutatakse valemiga ja näitab kehalise koormuse võimsust südame löögisagedusel 170 lööki minutis. PWC170 näitajat saab kasutada ka südametöö ökonoomsuse iseloomustamisel.

MET (Metabolic Equivalent of Task) arvutatakse valemiga ja näitab mitu korda on uuritav võimeline suurendama oma hapnikutarbimist võrreldes puhkeolekuga. Mida suurem on MET, seda parem on vastupidavus ehk aeroobne töövõime. 1MET = 3,5mlO2min/kg.

VEM-il ja erinevate jooksuraja testide protokollide alusel mõõdetud MET-sid on erinevad. VO2max(peak) ehk hapnikulagi VO2peak (ml min/kg) on maksimaalne hapniku hulk, mida organism on võimeline omastama. Maksimaalne hapnikutarbimine (hapnikulagi) iseloomustab organismi vastupanuvõimet kestvale pingutusele. Mida suurem on maksimaalne hapnikutarbimine, seda parem on vastupidavus ehk aeroobne töövõime. Spordimeditsiini SA-s tehakse kardiaalseid ja kardiopulmonaalseid koormusteste.

Peale koormustesti teeb spordiarst kokkuvõtte terviseuuringu tulemustest.

Terviseuuringu kokkuvõte ja tulemused võivad olla treenerile abiks personaalse treeningkava koostamisel.