Arhitekti, poliitiku ja saatejuhi Ignar Fjuki sõnul on kõik meie taasiseseisvumise järgsed presidendid täitnud enda rolli erinevalt. "Eesti on väga väike riik ja iga ametikoht, mida rohkem ta on silmapaistev ja olulisem, annaks just nagu võimaluse seda interpreteerida, mis moodi seda ametikohta täita," leidis Fjuk Eesti taasiseseisvumise 25. aastapäeva puhul toimunud presidendi vastuvõtul Kadriosu lossi Roosiaias.

Me oleme praegu sellises turbulentses, muutuvas maailmas ja kui me jääme lihtsalt ootama, mida suurriigid meile ütlevad, omamata initsiatiivi, omamata figuuri, kes oleks nähtav ja kellega arvestada, siis Eesti ei saavuta häid positsioone.
Ignar Fjuk

"Ja kui mõelda, et need, kellele meeldiks [Arnold - toim.] Rüütli valitsemine, need heidaks kindlasti [Lennart - toim.] Merile ette, et mida ta kõik tegi, kuidas ta lubas endale vabadusi ja etiketi rikkumisi. Mulle meeldivad kõik presidendid, kes on saanud rahva mandaadi ja kes pole millegi väga tõsise vastu eksinud. Toomas Hendrik Ilves kujundas Eesti rahvusvahelist hoiakut hästi. Ja see oli võib olla üks olulisemaid tema toiminguid," tunnustas ta ametist lahkuvat presidenti.

Fjuki hinnangul peaks president veelgi intensiivsemalt välispoliitikaga tegelema. "Maailm on väga muutunud ja kõik see, mis on Eesti põhiseaduses kirjutatud Eesti presidendi funktsioonide või ülesannete kataloogi, on ebapiisav. Seal on üks mõte, et ta on võime tasakaalustav. Ma arvan, et see president, keda me nüüd valime, peaks tasakaalustama Euroopa, maailma ja Eesti huvisid," sõnas Fjuk.

"See välispoliitiline hoiak ja kurss peaks olema märksa intensiivsem – veel intensiivsem kui oli Toomas Hendrik Ilvesel ja Lennart Meril. Ning oluliselt intensiivsem, kui oli Arnold Rüütlil, sest me oleme praegu sellises turbulentses, muutuvas maailmas ja kui me jääme lihtsalt ootama, mida suurriigid meile ütlevad, omamata initsiatiivi, omamata figuuri, kes oleks nähtav ja kellega arvestada, siis Eesti ei saavuta häid positsioone," leidis Fjuk.

Ühe ereda hetke asemel kaks suur hoovust

Roosiaia vastuvõtul sai Fjuk presidendilt tänukivi, millega tunnustatakse Eesti iseseisvuse taastamises osalejaid. Fjuki õhutusel loodi 29 aastat tagasi Eesti loomeliitude kultuurinõukogu.

Ühte eredat hetke 1991. aasta 20. augustist tänukivi saanud mehel meeles ei ole. "See hetk on osa mingisugusest protsessist, et sa oled mingisuguses hoovuses. Sellel päeval, võiks öelda, on kaks suurt hoovust," sõnas ta.

"Üks hoovus algas selle 87. aasta protsessiga, kus ma algusest lõpuni iga päev osalesin, mis jõudis finišisse. Aga teine oli see, mis rakendus putši algusest. Need kaks ja pool päeva praktiliselt. See arusaamine, et me peame oma otsuse langetama, ja need erinevad poliitilised jõud, kes esialgu olid pool sellest ajast seisukohal, et Ülemnõukogu pole see kogu, kes üldse võiks otsustada. Siis jõudsime nii kaugele, et neid kaasati selle otsuse teksti koostamisse ja et seal peaks olema – mis on ka iseenesest mõistetav – kõik need taastamise ja juriidilised teemad kajastatud. Ja kui lõpuks see otsus tuli – üheaegselt sa jooksid sadat meetrit ja pikka maratoni – siis see tühjusetunne, mis valitsuses pärast seda, et kõik on nüüd tehtud, kuigi elu alles siis algas," meenutas Fjuk 25 aasta taguseid hetki.