Siseminister Hanno Pevkur nentis, et tänahommikune terrorirünnak Belgia pealinnas Brüsselis muutis jutuajamist Horvaatia siseministriga tuntavalt. Mõlemad siseministrid kinnitasid, et kui Belgial on abi vaja, siis seda ollakse valmis ka andma. Samuti on horvaadid Eestiga sarnaselt suurendanud kohalolekut lennujaamas ja teistes transpordisõlmedes.

Pevkur nentis, et infot püütakse otse saada ka Brüsselist, kuid kuna seal tegeletakse esmajärjekorras turvalisuse tagamisega, siis partneritele info jagamine tuleb natukene hiljem. Kas ja millal toimub siseministrite erakorraline kohtumine, pole hetkel teada, kuid Brüsselis oleks seda ilmselt keeruline teha. "Esialgsete andmete järgi on lennujaam veel mõned päevad suletud," selgitas Pevkur. Tavapäraselt oleks siseministrid kokku tulnud umbes kuu aja pärast.

Inimeste valvsus pärast rünnakuid tõuseb

"Sellistel puhkudel on igati loogiline, et inimeste valvsus tõuseb ja kahtlastest objektidest antakse rohkem teada, ükskõik, kas need on kotid, mis on unustatud, või kellegi käitumine näib kahtlasena," nentis Pevkur, kes soovitab jääda rahulikuks, kuid midagi kahtlast silmates sellest siiski teada anda.

Küsimusele, miks ei suudeta selliseid rünnakuid ennetada, vastas Pevkur, et palju ei räägita sellest, kui palju on õnnetusi ja rünnakuid ära hoitud. "Julgeolekuteenistused üle maailma hoiavad kogu aeg ära erinevaid rünnakuid, väiksemal või suuremal määral, selliste rünnakute puhul tuleb arvestada, et Belgia on mitmekihiline linn," sõnas Pevkur.

"Kui me soovime suuremat turvalisust, siis peame arvestama sellega, et selle suurema turvalisuse loomisega kaasneb ka suurem riive meie igapäevastele vabadustele," sõnas Pevkur, kelle sõnul tuleb leida põhivabaduste riive ja turvalisuse tagamise vahel tasakaalupunkt.

Eestis pole olnud põhjust ohutaset tõsta

Siseminister kinnitas, et ta on täna olnud ühenduses ka kaitsepolitseiametiga, kelle hinnangul pole põhjust Eestis ohutaset tõsta, aga valmisolek on olemas ja olukorda jälgitakse.

Täna on kõlanud ka üleskutseid, et võiks luua üleeuroopalise luureagentuuri. Pevkuri sõnul on selline initsiatiiv juba töös. "Oleme rääkimas, kuidas erinevaid andmebaase riikide vahel ristkasutada, et oleks võimalik teha ristkontrolle ka juhul, kui inimesed ületavad piire," kirjeldas Pevkur ja nimetas näitena sõrmejälgedeandmebaasi. "Loomulikult sellised võimalused tuleb Euroopas ära kasutada."

Pevkuri sõnul on sellekohaseid otsuseid poliitilisel tasandil juba tehtud, kuid suurem küsimus on nüüd, kuidas seda tehniliselt lahendada. "Need ristkasutatavused ja tihedam infovahetus on kindlasti üks võtmetest, kuidas üleeuroopalisi rünnakuid õnnestuks tulevikus rohkem ära hoida," lisas Pevkur.

Hanno Pevkur andis Delfile intervjuu ka enne kohtumist Horvaatia siseministriga. Vaata videost, mida tema sõnul Eestis turvalisuse suurendamiseks tehti!