Dokfilm on vändatud 2015. aasta kevadel Ukraina rindeäärsetes piirkondades. Filmi esimene osa jälgib ühe sisepagulase, MTÜ Eesti

Pagulasabis tööle asunud Inna Šulženko teekonda, kes korraldab nüüd ise teiste sisepagulaste abistamist. Šulženko ülesanne on toimetada eestlaste annetuste eest kogutud humanitaarabi: toitu, ravimeid ja esmatarbekaupu sisepagulasteni ja rindeäärsetesse piirkondadesse, kuhu keegi teine abi andma ei lähe. Koos Šulženkoga jõuab eestlaste "Ukraina heaks!" kampaania raames kogutud humanitaarabi nii haiglatesse ja koolidesse kui ka kortermajade pommivarjenditesse. Šulženko enda pere traagilisest saatusest on kirjutanud ka Eesti Päevaleht, kui kirjeldasime, kuidas ta mehe ja kahe lapsega kodulinnast Luganskist põgenes, jättes maha nii kodumaja kui oma firma. Nüüd on ta pühendunud teiste saatusekaaslaste abistamisele ja teeb seda koostöös eestlastega.

Filmi teises osas jõuab Laiapea oma kaameraga vabatahtlike Ukraina sõduriteni päris rindejoonel ja saame kuulda nende arvamust jätkuvast sõjast.

"Tavalised Ukraina inimesed annetasid neile ja kohalik abiorganisatsioon viis abi kohale," selgitas Laiapea. Vabatahtlike võitlejate suust kuuleme karme sõnu mitte ainult Putini vaid ka Ukraina valitsuse aadressil.

"Lojaalsed oma valitsusele ei suudeta seal olla. See riik on nii läbi korrumpeerunud, et usaldada ei ole võimalik kedagi. Saamata samas aru, et ausus peabki algama altpoolt, igast üksikust inimesest. Selles mõttes on jah olukord skisofreeniline," tõdes Laiapea. "Ka filmi peategelane Inna ütleb, et tegutseb üksnes inimeste nimel ja praegune valitsus talle korda ei lähe."

Laiapea sõnul on filmi üks sõnumeid see, et kõik kordub. "Lisasin seetõttu ka kaadrid 1933. aasta Ukraina suurest näljahädast, mis oli samuti juhitud Moskvast. See oli samamoodi rahva genotsiid, mille eesmärk oli ukraina rahvuse selgroo murdmine. See on hoiatus sellele, mis praegu toimub – kui üks teine riik võtab endale õiguse sekkuda teise riigi siseasjadesse," märkis Laiapea.

Abi ligi 7000 inimesele

Šulženko ning tema kolleegid on toimetanud aasta jooksul Eesti inimeste ja välisministeeriumi toel humanitaarabi ligi 7000 inimesele vähemalt 25 linnas ja külas. Kampaania "Ukraina heaks!" raames on eestlased annetanud Ukraina sisepagulaste abistamiseks Zaporižžja, Donetski ja Luhanski oblastites ligi 50000 eurot.

MTÜ-st Eesti Pagulasabi selgitati, et humanitaarabi jagamisel lähtutakse printsiibist, et see läheb vaid tsiviilisikutele, mitte sõdivatele osapooltele. Seega, kuigi osaliselt kasutati ka sõdurite abi pakkide jagamisel rindejoone ligidal elavatele tsiviilelanikele, siis kampaania "Ukraina heaks!" korras kogutud pakid ise ei läinud sõduritele endile.
Filmi režissöör ja operaator on Vahur Laiapea, monteerija Urmas Sepp ja helilooja Tõnu Kõrvits. Film on valminud Välisministeeriumi arengukoostöö projektina ning Eesti Pagulasabi toel.