VIDEO | Raivo Vare: nimetame asju õigete nimedega, enne 24. augustit suurriigid taasiseseisvumist ei tunnustanud. „Arnold Rüütlita võinuks kõik olla teisiti“

Kuigi Arnold Rüütel läks ajalukku eelkõige kui Eesti vabariigi president, olid tema teened suured juba enne Eesti iseseisvuse taastamist.

Kõigile eestlastele on teada-tuntud terminid suveräänsusdeklaratsioon, NSVL-i ülemnõukogu ja iseseisvuse taastamine, kuid nii mõnedki meist ei mõtle neist rääkides kõigepealt Arnold Rüütlile. Tegelikkuses mängis just tema võib-olla kõige olulisemat rolli selles, et Eesti iseseisvuse taastaks.

1988. aasta 16. novembril võttis ENSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja kõigest kümme päeva hiljem oli Rüütli asi seda Kremlisse kaitsma minna. Kogu maailma tähelepanu oli suunatud meile ja Nõukogude Liit oli täbaras seisus. Lõpuks suutis Rüütel endale kindlaks jääda ja deklaratsioon jäi nii, nagu see vastu võetud sai.

Mõne aasta pärast kuulutas Eesti taas välja iseseisvuse, kuid esimestel päevadel me veel suurte riikide tunnustust ei saanud. Alles pärast seda, kui Boriss Jeltsin andis 24. augustil allkirja, hakati meid tõsiselt võtma ja ka see sai tehtud tänu Rüütli isiklikele suhetele.

Delfi TV-le meenutasid toonaseid sündmusi endine riigiminister Raivo Vare ja Toomas Alatalu, kes oli Arnold Rüütli asetäitja Balti assamblee presiidiumis.

Vaata videost täpsemalt.