Eesti poliitmaastik ei ole varem tundnud sellist looma nagu justiits- ja digiminister, mis kõlab mõnes kõrvas nagu lüpsja-keevitaja-traktorist. Kuidas tekkis mõte need valdkonnad ühe mütsi alla tuua?

Kaasaegsed lüpsjad tegelevad ka digitehnoloogiaga rohkem kui kunagi varem. See on vana mõte ja sellel on loogiline põhjendus. Õiguste ja vabaduste kaitse hoiab digitehnoloogia arengut tagasi. Kuidas tagada digiareng nii, et inimeste õigused ja vabadused on kaitstud? See on suur küsimus. Mitte eriti demokraatlikud riigid lähevad meist majanduses ja julgeolekus vuhinal mööda, see tekitab ebamugavust.