Kuidas mekkis sumerite õlu? Arheoloogid ja õlletootjad rekonstrueerisid igivana retsepti

Joogi kanguseks on 3,5%.

Õlu on üks vanimaid jooke, mida inimkond on nautinud juba tuhandeid aastaid. Mõnes tsivilisatsioonis asus õlu oma tähtsuselt igapäevases menüüs isegi leiva kõrval.

Sumerid ja egiptlased olid suured õlleasjatundjad. Sumeritel oli isegi oma õllejumalanna – Ninkasi. Ajaloolaste sõnul leiutasid sumerid õlle mitu sajandit enne tänapäeva mõistes raha leiutamist, mistõttu mõnda aega käibis õlu maksevahendina.

Lisaks arvukatele arheoloogilistele leidudele on ajaloolastel õnnestunud leida Sumeri õlle retsept - luuletus, mis oli kantud savitahvlitele. Chicago ülikooli sumeroloogiaprofessor Miguel Civil tõlkis luuletuse ja Anchor Brewing Company asutaja Fritz Maytag San Franciscost pruulis selle põhjal antiikset kesvamärjukest.

Saadud jook pole mõrkja maitsega ja selle alkoholisisaldus on 3,5% – lähedane tänapäevasele õllele. Muistsed mesopotaamlased jõid õlut kõrrega suurtest kannudest ja kuna humalat nad ei tundnud, siis tuli sumeri õlut juua kohe pärast selle valmistamist. Sumerite õlle valmistamine põhines looduslikul kääritamisel. See protsess algas spetsiaalses süvendis, kus „bappir“ (odratainas) segati mee ja lõhnaainetega ning küpsetati ahjus. Järgmiseks segati linnased kääritamiseks bappiriga. Seejärel pandi teraviljapuder suurtele pilliroo mattidele jahtuma ning virret keedeti veel mee ja veiniga. Lõpuks see segu filtreeriti ja kallati suuremasse nõusse, milles seda ka serveeriti.