BLOGI | Riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas erakorralisel istungil laiapindse riigikaitse kulusid
(86)Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul on praeguses julgeolekuolukorras järjest olulisem panustada koostöösse liitlastega.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori Magnus-Valdemar Saar sõnas istungil, et asutuse motoks on tuua iga euro eest Eestile võimalikult palju kaitsevõimet. „Säästude pool on tänavu üsna kokku kuivanud, ent siiski on meil ligikaudu 10 miljoni euro eest sääste, muuhulgas tankitõrjerelvade täiendavaks soetamiseks. Samuti on toetatud suurõppuste läbiviimisi,“ kommenteeris Saar.
Olulisel kohal on ka tegevväelaste ja päästetöötajate palgatõus. „Tegevväelaste palgatõusu plaan on olemas ja kokkulepitud pikaajalises vaates. See sõltub meie majanduse käekäigust, kui palju meile kaitsekuludeks raha peale tuleb. Proovime 1,3 kordse palgatõusu garanteerida,“ kommenteeris Hanno Pevkur.
Siseminister Lauri Läänemets rõhutas päästeametile päästevahendite ja eririietuse reservide välja arendamise tähtsust. „Ukraina kogemusest oleme näinud, et sellised reservid on olulised. Loodud on demineerimisvarustuse, varinguvarustuse, sidevahendite, logistika ja päästeautode reservi. Lisaks sellele tuleb arvestada koolitusi ja kriisijuhtimisega seotud ületunde,“ sõnas Läänemets.
Istungil arutati ka Ukrainale saadetud sõjalise abi üle. „Ukraina abistamine on vältimatu ja hädavajalik. Ukraina peab oma territooriumil ka meie sõda. Oleme andnud 245 miljoni euro eest abi,“ sõnas Pevkur.
Samuti on töös kriisiolukorras elanikkonna teavitamise projektide välja arendamine. „Meil on töös sireenide projekt: 16 suuremasse Eesti linna paigaldatakse sireenid. Teiseks on mobiilne ohuteavituse projekt,“ ütles rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsleri Sven Kirsipuu
„Selle aasta lõpus, hiljemalt järgmise aasta alguses katsetatakse uusi sireene, see seisab hetkel IT-lahenduste taga. Viiakse läbi ka õppuseid,“ lisas Läänemets.
Kaitseliidu ülema Riho Ühtegi sõnul on hetkel nende suurimaks ambitsiooniks maakaitse suurendamine 20 000 võitlejale. „Suurendame maakaitset tervikuna, me räägime Kaitseväe sõjaaja üksusest, mis koosneb kaitseliitlastest. Peaksime võtma lisaks 9500 reservväelast. Selle jaoks on ette nähtud raha varustuse ja ühekordse väljaõppe jaoks,“ selgitas Ühtegi.
Aastatel 2023-2026 on planeeritud hangetesse investeerida umbes 1,8 miljardit eurot, mis moodustab ligikaudu poole riigikaitsekuludest.