ERISAADE ja BLOGI | Jonatan Vseviov: NATO uus strateegiline kontseptsioon on vigade parandus – oleksime pidanud sel tasemel olema aastaid tagasi

Mille võrra täpselt on Eesti iseseisvus kindlam ning kui kiiresti NATO idatiiva uus võimekus tekib? Delfi „Erisaade“ lülitub tippkohtumise lõpu ajal Madridi, stuudios vestleme teemat tundvate külalistega.

Saade on ka järelkuulatav:

Madridis kohapeal oli Delfi ja Eesti Päevalehe välisuudiste toimetuse juhi kt Kaarel Kressa, kes jagab vahetuid muljeid. Stuudios aitavad Hispaania pealinnas otsustatut mõtestada presidentide Toomas Hendrik Ilvese ja Kersti Kaljulaidi julgeolekunõunikuna töötanud Merle Maigre, kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja Madis Roll ning välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.

Saadet juhtis Delfi reporter Herman Kelomees.

Kaitseministeeriumis ollakse NATO kohtumisel saavutatuga rahul

Kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja Madis Roll ja kahe presidendi julgeolekunõunikuna töötanud Merle Maigre nõustusid Delfi erisaates mõlemad sellega, et Madridi tippkohtumiselt saavutatud tulemused on Eesti jaoks positiivsed. „Eesti võib rahul olla,“ märkis Maigre. „See ajastus on kahetsusväärsel kombel meie muresid aidanud kuulda võtta.“

Kaitseministeeriumis hakatakse Rolli sõnul kaitseplaane ümber tegema.

„Eesti diplomaadid ja kõik kaitseministeeriumi ametnikud asuvad ette võtma kolme suurt sammu: millised üksused saavad siin olema, kus nad paiknevad; peame vaatama, kuidas täiendav Suurbritannia brigaadi integreerida meie riigi kaitsetegevuskavadesse; NATO kaitseplaanide mõtestamine ja kuidas neid ajakohastada,“ sõnas Roll.

Ukrainlastel on vaja mürske, droone, laskemoona

NATO võttis vastu projekti, mille raames aidata Ukrainal oma kaitset parandada.

„Kõik 30 NATO riiki iseseisvalt toetavad Ukrainat nii palju, kui suudavad,“ sõnas kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja Madis Roll.

Ukrainal on vaja hetkel relvastust, relvastust ning veelkord relvastust.

Rindejoon on praegu 2000 kilomeetrit. See on sama pikk maa kui Kiievist Pariisi.

Merle Maigre

„Siin on arenguruumi. Rindejoon on praegu 2000 kilomeetrit. See on sama pikk maa kui Kiievist Pariisi. Ukrainlastel on relvadest puudus, sõja jooksul on kaotatud kuni 50% oma raskerelvastusest. Eriti on puudus mürskudest ja laskemoonast,“ märkis endine presidentide julgeolekunõunik Merle Maigre. Ta meenutas aega, kui igasuviselt põlesid Ukrainas laskemoonalaod. „Süüdistati sabotaaži ja põlengut, aga muu hulgas usun, et kui palju on Ukrainas enne suure sõja algust põlenud, mängib rolli laskemoonapuuduses.“

Mida saaks Eesti kaitsetööstus teha? „Üks asi, millest Ukrainas puudu on, on droonid,“ sõnas Maigre. Ta viitas, et Eesti võiks proovida aidata Ukrainat droonidega.

Madis Roll märkis, et Ukraina soovib kindlasti NATO liikmeks saada ning et Eesti toetab seda soovi täielikult. Esmalt on vaja teha kindlaks, et sõda venelastega saaks läbi.

Merle Maigre märkis, et tema jaoks on ukrainlaste soov alliansiga liitumiseks aga umbmääraseks jäänud.

Vigade parandus

Millal NATO tippkohtumisel kokkulepitu suhtes reaalsed muutused aset leiavad?

„Kohe hakkab pihta, valmis ei saa kunagi,“ sõnas Vseviov. „Lõpptähtaega pole.“

Ta märkis, et töö on tegelikult juba mõnda aega käinud. Vseviovi sõnul lõppeb töö siis, kui lõppeb ka maailma ajalugu – ehk ei iialgi. „Seda strateegiat saab tulevikus täiendada,“ ütles kantsler.

Vseviov märkis, et NATO uus strateegiline kontseptsioon on tema silmis vigade parandus.

„See on lähenemine, mida oleks võinud pakkuda 2008. aastal, 2014. aastal. Mis kirjeldab NATO põhiülesandena oma liitlaste julgeoleku tagamist. Kirjeldab, et mitte ühtki meetrit ei anta käest. Räägib ka lähedasest koostööst Euroopa Liiduga – see on keerukam, kui pealtnäha tundub. See strateegiline kontseptsioon on vigade parandus, kus oleksime pidanud olema aastaid tagasi,“ märkis ta Delfi erisaates.