ERISAADE | Kas Madridis kindlustatakse Eesti iseseisvus? Vaata Delfi NATO tippkohtumise erisaadet

NATO tippkohtumise alguse ajal lülitusime Madridi ja vestleme teemat tundvate külalistega Eesti jaoks tähtsaimast tippkohtumisest pärast alliansiga liitumist.

Saadet saab ka kuulata:

Madridis kohapeal oli Delfi ja Eesti Päevalehe välisuudiste toimetuse juhi kt Kaarel Kressa, kes jagas vahetuid muljeid ning tegi enne kohtumise algust intervjuu peaminister Kaja Kallasega. Intervjuule saab pilgu peale visata siit.

Kressa märkis erisaates, et eilse triumfi kaaluklassi - türklased nõustusid Soomet ja Rootsit viimaks allianssi lubama - käesoleva tippkohtumise jooksul enam ei korrata.

„Seda ei saagi teha,“ märkis ta Madridist. „Sellistel kohtumistel on enamik asju põhimõtteliselt kokkulepitud, küsimus on detailides. Näiteks esmaspäeval teatatud kiirreageerimisjõudude edendamine - tore küll, kust need sõdurid aga tulevad? Saksamaa on siiski välja käinud 15 000 sõdurit ning hulga laevu ja lennukeid.“

Liitlasvägesid lisandub peagi Eestissegi

Stuudios kommenteerisid eelseisvat kahte päeva välisministeeriumi NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna peadirektor Kyllike Sillaste-Elling ning rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik.

Sillaste-Elling märkis, et liitlasvägede lisandumist võib näha teoreetiliselt juba lähikuude jooksul. Millal täpselt, ei tihanud ta ennustada, kuid tõdes, et NATO on võimeline neid protsesse üsnagi kiiresti läbi viima.

Kuidas on lood aga meie naabrite lisandumisega alliansi ridadesse? Millal neid ametlikult liikmeteks lugeda saab?

Sillaste-Elling sõnas, et eks see protsess võta mõned kuud ikka aega. „Optimistlik lahendus oleks see, et järgmisel tippkohtumisel on Soome ja Rootsi meiega liitlastena laua taga,“ sõnas ta erisaates. Järgmine NATO kõrgetasemeline kohtumine jääb järgmisse aastasse ning leiab sedapuhku aset Vilniuses.

Et Soome ja Rootsi liikmelisusele NATO liikmete seast takistusi lisanduks, Kannik ei usu. Ent siiski - kui üllatusi oodata, siis Türgilt, märkis ta. „See on türklaste tavaline läbirääkimistaktika,“ ütles Kannik otse-eetris.

Reinsalu: peaministri terav pöördumine on relevantne

Samuti külastasid Erisaate stuudiot Eesti uue võimuliidu üle läbi rääkijad. Madridis toimuvast, aga ka koalitsioonikõneluste arengutest vestlesid endine välisminister ja Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu ning sotsiaaldemokraatide esimees ja riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Lauri Läänemets.

Saatejuht Herman Kelomees võttis esmalt jutuks peaminister Kallase intervjuu väljaandes Financial Times, kus too väljendas uskumust, justkui pühitaks venelaste rünnaku jooksul Eesti riiklus ja kultuur NATO praeguste kaitseplaanide kohaselt maailmakaardilt. Kuidas loodava valitsuse potentsiaalsed ministrid - Reinsalu ja Läänemets - sellist pöördumist hindavad?

Kui Läänemets oleks Kallase asemel asjale väheke teisiti lähenenud, siis Reinsalu pidas peaministri teravaid sõnu asjakohaseks.

„Meie peaministri mõttekäik on loomulikult relevantne,“ märkis Reinsalu. „NATO tänastes plaanides sisaldub Eesti okupeerimine kuueks kuuks, mis on aktsepteerimatu. Kui 100 päevaga suudeti küüditada Venemaale üle miljoni ukrainlase, siis see tähendab sisuliselt kogu Eesti rahva küüditamist.“

Reinsalu peab oluliseks ennekõike USA alalise kohaloleku suurendamist. Ta rõhutas, et NATO peab asuma hoiakule, kus Eesti üle peetaks kaitsesõda, mis peaks olema ennetavaks faktoriks venelaste sõjalise agressiooni suhtes. Sedasi peegeldas ta Kaja Kallase seisukohta, mida too rahvusvahelisel areenil ka jõustada üritab.

Kõike julgeolekuga seonduvat - ja ka viiteid loodava koalitsiooni elujõulisuse kohta - saab kuulda aga tunnipikkusest saatest endast, mis on artikli päises järelvaadatav.