Veebruaris toimuv terviseradade kuu „Vabariigi terviseks!“ jõuab haripunkti täna, 24. veebruaril, mil kõiki eestimaalasi oodatakse üle Eesti paiknevatele terviseradadele liikuma, et ühiselt teha maakerale ring peale. Rajameistrid väärivad suurt tunnustust oma töö eest, täna on ka rajameister Eido Tasalaini sünnipäev.

Eido Tasalain avab suusaraja valmimist samm-sammult:

Kunstlume tootmine kas platsile ühte hunnikusse või otse rajale (seal saab toota ka rajale, kuna seal on kohati veetorud ja elektriliinid paigaldatud).

Kunstlume tootmine on ööpäevaringne protsess (kui ilmastikutingimused lubavad). Meie toodame enamuse lumest otse rajale, sest nii on oluliselt ökonoomsem ja kiirem. Jääb ära kunstlume laadimine kopaga veoautodele ja vedu suusaradadele koorem koorma haaval. Nii jääb ka mets palju tervemaks, kuna autod, mis metsas raskete koormatega liiguvad, on rasked ja lõhuvad pinnast.

Enne tootmise algust mõtleme välja kahurite paigutamise-liigutamise strateegia (vastavalt sellele, kui pikalt ja kui “head“ külma ilmaprognoos lubab). Peamiseks eesmärgiks on saada valmis suusarada kus poleks vaja vastassuundades sõita vaid saaks ringselt suusatada. Kahurid koos voolikutega veame ATV-ga hüdrantide (veevõtukohtade) juurde ning vastavalt toodetud lumekogusele liigutame kahureid mööda rada edasi. Tavaliselt lõpetame suusastaadioni lumegakatmisega.

Lumehunnikusse toodame kunstlund, et seda üle suve hoida ja kasutada järgmise suusahooaja alguses võimalikult varakult kui külmakraade ei ole veel piisavalt, suusaraja tegemiseks.

Rajale toodetud lumi säilib oluliselt paremini kui hunnikust veetud lumi.

Edasi toimub toodetud või veetud kunstlume rajatraktoriga laialilükkamine ja siledaksfreesimine.
Kui väljas on üle -10 °C külma, kulub kunstlume tootmiseks 1 km pikkuse raja jaoks 6 lumekahuriga 48 tundi.

Siis on rajatraktoriga umbes 4 tundi tööd ja suusarada on valmis. Ideaalis võiks pärast traktoritööd olla umbes 4 tundi vahet. Siis rada taheneb. On aga olnud ka nii, et kohe traktori järel tulevad suusatajad.

Kokkuvõtlikult on kõik väga lihtne:

1) strateegia
2) kahutitega tootmine
3) töö rajatraktoriga

Jõulumäe ajaloost.

1976. aastal alustati Eido isa poolt Pärnumaa esimese tervisespordikeskuse rajamist. Tänaseks on Jõulumäe Tervisespordikeskus kujunenud mitmekülgsete võimalustega keskuseks, kus põhirõhk on looduses liikumisel ning võimalusel igaühel vabalt valida jõukohane ja meeldiv tegevus. Lisaks spordiüritustele, mis toimuvad nii tippsportlastele kui harrastajatele, on siin head võimalused ka koolituste, seminaride, laste spordi-, puhke- ja töölaagrite, õppepäevade, asutuste suve- ja talvepäevade jne korraldamiseks.

Jõulumäel on põhirõhk pandud looduses liikumisele ning võimalusele igaühel vabalt valida jõukohane ja meeldiv tegevus: näiteks pärast väsitavat töönädalat perega lõõgastumiseks ümbritsetuna kaunist männimetsast. Jõulumäe matkaradadel jalutades võite leida 21 erinevat liiki maapinnasamblaid, lisaks muid raba- ja luitemaastikule iseloomulikke taimi. Jõulumäel jalutades kohtate palju erinevaid sportimispaiku: pallimängude platsid, disc-golfi rajad, kergejõustikualade väljakud, staadion, kust algavad pikemad ja lühemad suusa-, jooksu-, jalgratta- ja matkarajad, asfalteeritud liikumisrajad jpm.
Vaata lisa http://www.joulumae.ee/index.php?id=1

Terviseradade kuu “Vabariigi terviseks!” toimub Sihtasutuse Eesti Terviserajad, Eesti Olümpiakomitee ja Ühenduse Sport Kõigile koostöös.