Istutamise on ette võtnud ka Vardi Erametsaseltsi juhatuse esimees Taavi Ehrpais - uue metsapõlve paneb ta kasvama 2016. aastal maha raiutud 90-aastase kuusiku asemele.

Tulevikupuuks saab samuti kuusk, aga ka mänd - madalamale kohale istutatakse kuuski ja kõrgemale külvatakse mände. Sealjuures annab loodus kindlapeale juurde ka lehtpuid - näiteks kaski ja leppi. Vaata videost!

Potitaime head ja vead

Kuuske istutab Ehrpais kaheaastase potitaimena, millel on paljasjuurse taime eest mitmeid eeliseid. Ta läheb kergemini kasvama ega kuiva langil istutamist ootamist nii hõlpsasti. Potitaime on ka lihtsam maasse panna, sest saab kasutada istutustoru, millega töötamine säästab istutaja selga.

Miinuseid on potitaimel ka - näiteks hukkub ta kergemini kärsaka „lõugade" tõttu - see putukas nimelt närib noorte okaspuude koort juurekaela juurest ning kuna potitaimel on koor õhem, saabki see taimele hukatuslikuks. Ka on potitaim tundlikum rohu- ja võsakasvu suhtes.
Selleks, et istutamine paremini õnnestuks, on raiesmikule ketasadraga tõmmatud vaod - sinna vakku uus metsapõlv jalad mulda saabki.

Kuna kõnealusel langil ei ole muret liigse kuivuse või niiskusega, istutab Ehrpais kuused vao servale. Taimede vaheks jääb kaks kuni kaks ja pool meetrit - hektarile kokku 2000 kuni 2500 taime. Nii tihedaks uus puistu edaspidi ei jää - kõik puud ei lähe kasvama ning oma osa võtavad ka põder ja metskits. Ka inimene ise kujundab edaspidi hooldusraietega puistu käekäiku. Esmalt võetakse noorte puude kõrvalt maha taimed, mis tulevase metsapõlve kasvu takistada võivad - rohi, vaarikad, sarapuu jms. Tulevikupuude sirgudes tuleb aga tuleb juba raiuda ka neid endid hõredamaks.

Kümne aasta pärast on okaspuud sellel langil juba inimese kõrgused, kiirekasvuline kask aga ulatub juba tublisti üle pea.