Lemmikloomaportaali ja Naisteka toimetus külastas ühiselt taas Tallinna Loomaaeda, et seekord tutvuda linnutapikuga. Linnutapik on ämblikulaadsetest üks suuremaid ja ehkki välimus on neil karvane ja üsna õudustäratav, on nad iseloomulult vaiksed tegelased, kes eelistavad enamiku ajast peidus istuda. Kui neid mitte torkida, siis inimest nad ei ründa. Kui ämblik siiski ohtu aimab või miski teda tõsiselt ehmatab, võib ta oma jalad küljest ära visata. Seetõttu tuleb ettevaatlik olla, sest kord äravisatud jalad tagasi enam ei kasva.

Linnutapikud toituvad näiteks prussakatest ja teistest väiksematest putukatest, mis tuleb talle anda elusana, sest temagi tahab end kiskjana tunda ja ise jahti pidada. Paarist prussakast nädalas piisab, kuid soovi korral võib ämblikku toita ka sagedamini. Oluline on, et ämblikul oleks alati olemas puhas joogivesi ja vajadusel võimalus peituda, kui ta seda tahtma peaks. Peitumiseks võib tema klaasanumasse panna näiteks õõnestatud kivi või muu eseme, mille sisse ta pugeda saab.

Allapanuks võib kasutada kookosmulda, et luua talle tema loomulikule keskkonnale võimalikult sarnased elutingimused. Looduslikult elavad linnutapikud Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas. Kui linnutapiku eest hästi hoolitseda, võib kaheksa jala ja kaheksa silmaga lemmikloom elada 30-40 aastat.