Estonia hukk on lähiajaloo šokeerivamaid sündmuseid, mis eestlasi on sügavalt mõjutanud. Õnnesärgis sündinuid, kes laevast pääsesid, oli vaid ligikaudu kuuendik pardalolijatest.

Oli täiesti tavaline teisipäeva õhtu. Lõunatuule kiirus oli 10 meetrit sekundis ning veerand kaheksast alustas B-terminali juurest oma teekonda Rootsi poole parvlaev Estonia. Laeva juhtis Arvo Andresson ja pardal oli valmis ka teise vahetuse vanem Avo Piht, kokku oli laeval 989 inimest 17 eri riigist.

Õõtsumine oli esialgu märgatav kuid mitte ebaharilik ning alles südaöö paiku lasti suureneva lainetuse tõttu stabilisaatorid välja. Tuul jäi 15 -20 m/s vahele, lained ulatusid nelja meetrini. Kella ühe ajal kuuldi kahtlaseid lööke, veerand kahe ajal andsid visiiri hinged järele ning laevanina kukkus merre.

Viie minuti pärast edastati esimesed hädasignaalid ning laev oli vajunud 30-kraadisesse kreeni. Laeva põhja vajumiseni oli jäänud ligi 30 minutit. Rootsi rannikuni oli ligikaudu 100 kilomeetrit, Soome Utö saareni 40 ja Hiiumaale 50 kilomeetrit. Olukord oli üsna lootusetu.

Kiirelt saabusid esimesed lähedalasuvad laevad, kuid tugeva tuule ja kõrgete lainete tõttu oli inimesi päästa keeruline. Ka helikopterid tiirutasid ümbruses ning sooritasid lõviosa päästeoperatsioonist. Kokku suudeti päästa 137 inimesti, kellest 62 olid eestlased. Noorim pääseja oli kõigest 12-aastane Rootsi poiss.

Täpsemalt saab õnnetuse kohta lugeda SIIT ja viimase päästetud paadi pardalt pääsenud Marge lugu saab lugeda SIIT.

Vaata videost, kuidas reageeris katastroofile Eesti rahvas ning meedia.

Allikas: Delfi TV