Eesti Päevalehele andis 2003. aastal intervjuu Lasnamäe projekti üks loojatest Mart Port, kes koos Malle Meelaki, Oleg Semzugovi, Hain Karu ja Reedik Võrnoga Lasnamäe projekteerimise võistluse võitsid. Tema sõnul võeti eeskujuks Mustamäe ning Õismäe, aga ka mikrorajoonide plaan - igas pidi olema kool, kaks lasteaeda ja keskus. Tähtis oli ka ühendus kesklinnaga - uus ja moodne kanal võimaldas kiiret liikumist ning kaasaegsele linnale kohaselt planeeriti strateegiliselt ka bussipeatuste vahed.

Lasnamäe

Varem asus Lasnamäel, nagu ka Mustamäel ning Õismäel enne paneelmajade ehitust, enamjaolt karjamaa. Keerulisemaks tegi olukorra sõjaväelennuväli, mida maha ei tahetud jätta. Kompensatsiooniks ehitati uus lennuväli Haapsallu ning mure oligi üsna kiirelt (kuid kulukalt) lahenduse leidnud.

Piirangud ja probleemid aga sellega ei lõppenud - lisaks tuli mõelda ruutmeetri hinnale, hektarile rajatava elamispinna normi täitmisele, päikesepaiste tundide arvule igas korteris ning mõistatada, kuidas tuua vaheldust linnaruumi, kus sai kasutada ainult valmis paneelmaju.

Viimasega oli tükk maad tegemist, sest paesel pinnal puud väga kasvada ei tahtnud ja lisavahendeid näiteks majade isikupärasemaks muutmiseks ei olnud kellelgi plaanis eraldada. Silmailu on aga elukohas vaja ning nagu ka diktor videos üsna tabavalt märgib: "Nende akende taga tahame ju ära elada oma ainsa elu. Ja võimalikult hästi."

EAM Fk 10790.16, 1970ndad

Viimane "mägedest" sai mastaabilt vaieldamatult võimsaim. Otsustati rajada kanal, et liiklus allapoole kolida; selle kasuks rääkis ka võimalus kiirusi suurendada, liiklusmüra vähendada ning territooriumit kokku hoida. Lisaks kasvas pidevalt ka liiklusvahendite arv, ka uue linnaosa rahvaarv oli plaani järgi meeletu ja pidevalt kasvav. Siinkohal tasub mainida, et Lasnamäe planeerimise ajal oli hinnanguliselt tuhande elaniku peale 50-70 autot, praegu on see arv jõudnud aga juba üle viiesaja.

Kanali ning Lasnamäe ehitamisel kasutati Mart Porti sõnul peamiselt kvalifitseerimata tööjõudu, keda ise otsimas käidi nii amnestiapäeval vanglamaja juures kui ka kroonust vabanemise päeval värbamas. Tihtipeale võeti alguses kiirelt ka töökoht vastu, kuna vastutasuks lubati elamispinda, kuid esimesel võimalusel liikusid ehitajad tööstusesse edasi ning seega oli tööjõuringlus pidev.

1970ndad, EAM Fk 10788.13

Hetkel elab Lasnamäel veidi alla 120 000 elaniku, mis tähendab, et kui tegu oleks eraldi linnaga, oleks see rahvaarvult Eesti teine. Veidi alla 30 ruutkilomeetri suuruse pindalaga linnaosa jaguneb 17 asumiks ning neis on kokku ligi 750 elumaja, millest 650 on mitmekorruselised kortermajad. Lasnamäel asub ka Eesti suurima rahvastiku tihedusega ala - ühel ruutkilomeetril 15 600 inimest.

Tallinn õhust

Vana ringvaade ongi Lasnamäe ehitamise algusest - ajast, mil ümberringi laius peamiselt tühermaa ja betoonmajade džungel oli alles kaugel tulevikus.

Vaata videost!