Alates 1950. aastatest kuni kaheksakümnendateni teati Normat kui mänguasjade tootjat, kelle lindilt tuli kodudesse vägevaid puidust valmistatud ja elektroonilisi mänguasju.

Norma ettevõte sai alguse juba 1891. aastal kui alustati Paldiskis Michelsoni plekitöökoda, nime Norma saadi aastal 1931. Teise maailmasõja ajal, 1940. aasta lõpul natsionaliseeriti kõik plekitööstuse ettevõtted, ning nimi vahetati ümber Eesti NSV Esimeseks Plekitööstuseks. Peale sõda tarbekaupu ei toodetud, ning Norma uueks sihiks oli mänguasjade tootmine, ning kiirelt tõusti Nõukogude Liidu juhtivaks mänguasjade tootjaks.

Alustati lihtsamate toodetega - plekkämbrid ja gloobusekujulised kommikarbid. Lisandusid traktorid, buldooserid ja iseliikuv karu. Seitsmekümnendatel hakati valmistama mikromootoritega mänguasju, ning Eesti oli üks esimesi masstootjaid saates oma tooteid ka Belgiasse, Itaaliasse, Hollandisse ja Jugoslaaviasse. Alates 1973. aastast hakkasid Norma tehases valmima ka ohutusrihmad sõiduautole Moskvich.

Üheks suurimaks hitiks oli kuululgur, mis oli seitsmekümnedatel iga väikese poisi unistuseks. Kaheksakümnendatel toodeti aga rohkem olümpiateemalisi spordimänguasju - jahid, autod ja lennukid olid laste seas meeletult populaarsed. Kõige kauem toodeti tehastes laste mängukohvreid, kokku ligi 50 erineva pildiga, ja seda viiekümnendatest kuni üheksakümnendate aastateni välja.

Vaata videost, kuidas nägi välja töö tehases!

Allikas: Delfi TV